10.08.2018
Uno Kaskpeit on üks EKRE Riigikogu saadikutest.
31. juulil 2018 toimus riigikogu õiguskomisjoni erakorraline istung. Teemaks rahapesu Danske Bank Eesti harus. Kohale oli kutsutud Justiitsministeeriumi, prokuratuuri, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo, Keskkriminaalpolitsei ja Finantsinspektsiooni esindajad.
Kohale kutsutud ametnikud selgitasid Danske pangas toimunut. Jutt oli ilus ja ümar. Keegi ei tunnistanud tehtud vigu ja ei nähtud ka probleemi, et antud asi on kestnud Eestis juba kümmekond aastat. Üheks väikseks probleemiks peeti omavahelist aeglast info liikumist. Küsimuste voorus sai iga komisjoni liige esitada kaks küsimust. Küsimused olid üpris teravad ja suunatud peamiselt tegemata tööle. Minu üks küsimus oli, et miks on omavaheline info liikumine aeglane, kui on moodustatud vastav komisjon ning näitasin vastava komisjoni moodustamise dokumendi koopiat. Mingit selget vastust antud küsimusele ei saanud.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisepraegune komisjon moodustati 19. aprilli 2018. aasta Vabariigi Valitsuse määrusega nr 34. Komisjoni tegevus hõlmab nii rahapesu ja terrorismi tõkestamise poliitika kujundamist kui ka koordineerimist riiklike riskide kaardistamisel ja nende maandamise tegevusplaani koostamisel. Komisjoni kuuluvad mitmete ministeeriumide, Maksu- ja tolliameti, prokuratuuri, politseiasutuste, Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni esindajad, kokku 14 ametnikku. Määruses on kirjas, et komisjoni koosolekud peavad toimuma vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord nelja kuu jooksul.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni juurde loodi 2. mai 2018. aasta rahandusministri käskkirjaga kohustatud isikute esindajate nõukoda, kuhu kuuluvad 18 ametnikku ja kelle eesmärk on valitsuskomisjonile tema ülesannete täitmisega seoses nõu anda. Nõukoda on tegutsenud koos eelmise valitsuskomisjoniga alates aastast 2006.
Leidsin internetist ühe huvitava vana artikli „Finantsinspektsioon tõrjub Venemaa ametivendade süüdistusi rahapesus“, mis puudutab rahapesu Eestis 2009. aastal. Antud artikkel ilmus Ärilehes 22.09.2009. Artiklis öeldakse järgmist:
„Vene Föderaalse Finantsmonitooringu Ameti esindaja teatas, et maksudest kõrvalehoidjad on alates 2009 aasta algusest kandnud Balti riikides tegutsevates pankades olevatele arvetele 295 miljardit rubla (104 miljardit krooni) Venemaalt pärit raha.
„Finantsinspektsiooni teatel on neil raske kommenteerida Vene Föderaalse Finantsmonitooringu Ameti Rosfinmonitoringu avaldust, mis on väga üldine ega viita ei konkreetsetele riikidele, pankadele ega juhtumitele, märkis Malmstein.“
Finantsinspektsioon sõlmis 26. augustil 2008 koostöölepingu Vene Föderatsiooni keskpangaga, mis on pangandussektori järelevalveasutus, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise valdkonnas.“
„Euroopa Nõukogu rahapesu tõkestamise ekspertkomitee Moneyval poolt 16. veebruaril 2009 hindamisraporti järeldused kinnitavad Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemide ajakohasust ja efektiivsust. Raportis hinnati kõrgelt Eesti krediidiasutuste poolt rakendatavaid rahapesu tõkestamise meetmeid.“
Antud artiklist lähtuvalt tekkis idee järgmiseks küsimuseks. Õiguskomisjoni istungil esitasin teise küsimuse, et missugune ametkond jättis esitamata tõesed andmed EL- i järelvalvele Moneyval hindamisraporti koostamiseks. Kes andis sisendi? Kõik raportid said positiivse hinnangu. Vastus oli väga ümmargune ja mitte midagi ütlev. Raporteid ei olevat esitatud, vaid Moneyval esindajad olevat viinud läbi interviud meie ametnikega. Seda ma muidugi hästi ei usu, et mingi raport koostatakse vestluste alusel.
Kõige suurem üllatus tuli paar tundi pärast õiguskomisjoni istungi lõppu. Delfis ilmus uudis et Riigiprokuratuur alustas Venemaa endise investori Bill Browderi avalduse põhjal kriminaalmenetluse. Ta nõudis läinud nädalal, et Eesti alustaks Danske pangas käinud rahapesu uurimist ja käis välja panga juhtide ja töötajate nimed, kes peaksid prokuratuuris huvi äratama. Prokuratuur põhjendas oma otsust, et kuriteo tunnused olid hästi kirjeldatud ja eitas, et üks põhjus on avalikkuse surve.
Leian, et meie ametkonnad üritavad nüüd oma mainet pesta ja kümme aastat tegemata tööd maha salata. See on muidugi häbiväärne, et kümne aasta jooksul ei võetud midagi ette. Kõige rohkem paneb imestama, et riigi uurimisasutustes jätkavad needsamad juhid, kes nende aastate jooksul ei kontrollinud oma asutuse tööd ja ei astutud vajalikke samme. Järelikult oli Riigikogu õiguskomisjoni erakorralisest istungist kasu, et asjad hakkasid liikuma kohe pärast istungi lõppu.
Õiguskomisjonis võeti vastu otsus pöörduda kõikide fraktsioonide poole seisukohaga, et Õiguskomisjoni juurde luua töörühm millesse kuulub igast fraktsioonist üks liige. Selle töörühma ülesanne on uurida rahapesuga seotud probleeme. Kuidas sai meie riigis 10 aastat raha pesta nii, et mitte üks amet ega asutus mis Eestis on loodud nende asjadega tegelema, midagi ette ei võtnud? Tahaks loota, et antud töörühma töö tulemusel mõni end seni mugavalt tundev tegelane peab lõpuks andma aru oma tegemata töö eest ning leidma endale erasektoris uue ameti. Kuid ega ka erasektoris laiskust, lohakust ja hoolimatust ülemäära hinnata!