Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Urmas Espenberg: Ameerika mässust, Joe Bidenist ja sõnavabadusest

-
04.06.2020
Urmas Espenberg Riigikogu saalis.
© Erik Peinar/Riigikogu

EKRE Riigikogu saadik Urmas Espenberg vaatleb laias maailmas toimuvat, alates mässust Ameerika Ühendriikides kuni kruvide kinnikeeramiseni “näoraamatus”.

Sellest, et protestitakse politseivägivalla ja võimupiiride ületamise vastu on igati mõistetav. Sellist vägivalda ei tohiks mingil juhul toimuda ja nahavärv või muu sotsiaalne erisus polegi siin kõige olulisem.

Kui aga taolised protestid kasvavad üle vandaalitsemiseks, rüüstamiseks, varastamiseks ja füüsiliseks vägivallaks (loosung Kill them back!), ei ole tegu enam protestidega, vaid avaliku korra jämeda rikkumisega ning põhiseadusliku korra õõnestamise ehk riigivastase mässuga. See ei ole aga enam aktsepteeritav ning peab kiiremas korras lõppema, sest kujutab ohtu kõikide inimeste elule ja tervisele ning ühiskonna toimimisele.

Veelgi hullem on see, kui seda kõike puhutakse lõkkele teadlikult ja organiseeritult ning selle taga võib ilmselgelt näha Antifa käekirja, vedades nn mässajatele ette kivihunnikuid ja tehes sotsiaalmeedias kihutuskõnesid ning organisatoorset tööd.

Kõige taunitavam on see, kui laamendamist hakatakse ära kasutama poliitiliselt, näiteks USA presidendivalimiste kontekstis, nagu praegu juhtunud on. USA demokraadid püüavad kasutada kujunenud olukorda selleks, et näidata kuidas kogu Ameerika protestib türann Trumpi vastu. Ja siis saabub valgel hobusel vabastaja Biden.

Paraku on nii Biden kui ka tema hobune enam mitte valge, vaid tugevasti porised ja seda eeskätt koos oma pojaga Ukrainas korda saadetud kahtlaste afääride tõttu. Kui Biden tahaks olla aus ja puhas mees, mida ta kahtlemata pole, võiks ta oma hea renomee nimel pingutada ja teha vahet protestidel, rüüstamistel ja mässul.

Trumpi pole suutnud kukutada ei rikkalikud infooperatsioonid ega peavoolumeedia susserdused, ei väljaimetud süüdistused ega COVID-19 pandeemia. Nüüd siis haaratakse kinni viimasest abinõust, vägivaldsetest protestidest. Kuid võib-olla üsna kindel, et mida külvad, seda lõikad ning kõik see tuleb nii demokraatidele kui ka Bidenile kaarega vastu vahtimist tagasi.

Ja lõpuks pisut sõnavabadusest, mis paraku läänemaailmas, kipub aina rohkem kaduma. Kõikjal peavoolumeedias laiutab lame vasakliberaalsete väärtuste ülistamine. Konservatiive ja rahvuslasi aga kiusatakse taga. Neid tsenseeritakse või ei avaldata üldse. Senini konservatiivide viimaseks abistajaks olnud suhteliselt vaba sotsiaalmeedia on hakanud üle võtma peavoolu kombeid. Postitusi kustutakse, tehakse hoiatusi ja suletakse kontosid.

Tavakodanikelt on jõutud ka rahvasaadikuteni, kes peaks olema oma väljendustes vabad. Hiljuti sain viimase hoiatuse postituse eest, mis mõistis laialdase vägivalla eskaleerimise COCID-19 pandeemia tingimustes hukka. Veel halvemini aga läks kolleeg Moonika Helmel, kelle konto suleti pelgalt selle eest, et ta jagas edasi Uutes Uudistes ilmunud Jüri Toomepuu artiklit USAs toimuva kohta.

Kas me oleme jõudmas ideoloogilisse diktatuuri, kus ainsaks tõeks on kuulutatud globalistlik ja vasakliberaalne info, nagu on hoiatanud Varro Vooglaid ja Markus Järvi? Selle taustal teeb eriti rõõmu USA presidendi Trumpi katse sotsiaalmeediat tasakaalukusele kutsuda. Loodame, et see osutub edukaks, sest reeglid, mis kehtivad FB ja Twitteris pannakse paika USAs ning peaksid kehtima ka meile.”