Urmas Reitelmann: Konservatiivid ei taha mitte kaitse-eelarvet vähendada, vaid täita lüngad riigi kaitsevõimes

Arvamus,
- Updated
©UU
Urmas Reitelmann

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna üks põhilistest valimisteemadest oli mure Eesti riigikaitse otsustavast parandamisest ning kaitsevõimes ikka veel esinevate lünkade kiires täitmises.

See mure ei ole valitsuses olles sugugi leevendust leidnud, saati kadunud, nagu mõned sõnavõtud lähiminevikust tahavad näidata. Liikursuurtükkide ja jalaväe toetussoomukite soetamine on iseenesest tore, kuid need on keskmaa õhutõrje puudumisel hõlpsasti suitsevaks vanarauaks muudetavad.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Eesti 1242 kilomeetri pikkune rannajoon on aga igasuguse rannakaitse puudumisel totaalselt kaitsetu, välja arvatud ehk juhul, kui mõni jahimees jõuaks läheneva dessandi suunas paar lasku linnuhaavleid saata. Sisuliselt võib täna vaenlane kiirkaatritel maabuda Tallinna reisisadamas, mõne sammu kaugusel Toompeast.

Need tohutud, otsekohe täitmist vajavad lüngad haigutavad endiselt Eesti riigikaitses. Eestil on mõned miinitõrje laevad, kuid endiselt ei ole meil mitte ainsatki meremiini, millega oleks sõjalise ohu korral võimalik meie ühendusteid ja rannikut kaitsta.

Eelpool kirjeldatut silmas pidades ei ole konservatiivid mitte kunagi mõelnud, veel vähem aga väitnud, et riigi kaitsekulutusi tuleks vähendada.

Tõsi, majanduse jahenemisest tingituna eelarve väheneb ja selle tulemusel väheneb riigikaitsele eraldatav summa. Samas ei vähene aga summa protsentuaalselt, vaid jääb endiselt 2% piiridesse, millele lisanduvad muud riigikaitselased investeeringud.

Vaadakem viimaste heade aastate eraldisi riigikaitsesse. 2018. aastal kasvas Kaitseministeeriumi eelarve automaatselt 52,3 miljonit, lisaks eraldati 54,4 miljonit. Aastane eelarve suurenes 106,5 miljonit. 2019. aastal kasvas kaitse-eelarve automaatselt 48 miljonit. Valitsus lisas sellele oma otsusega veel 54,2 miljonit, kokku 106,5 miljonit.

Tegelikkus on aga karm. Kaitseministeerium ei ole suuteline seda raha täies mahus kasutama. Eelmise aasta lõpus vähendati ministeeriumis varustuse hankimiseks ette nähtud raha 18,1 miljonit, mille eest saanuks osta nii mõnegi padruni ja kuulivesti. Vähe sellest, ministeeriumil jäi aasta lõpus ikkagi üle 50,9 miljonit, mis kanti üle selle aasta eelarvesse. 2017. aastal jäi raha üle 20,7 miljonit, 2018. aastal 36,2 miljonit.

Nüüd aga tänasest tegelikust olukorrast. Konservatiivide ettepanek ei ole mitte kaitse-eelarve vähendamine, vaid suurendamine ning lünkade täitmine kaitsevõimes, mida vasakliberaalide valitsused ei suutnud 30 aasta ehk terve inimpõlve jooksul.

Meil on täna võimalus kiire ja otsustava tegutsemise korral juba olemasolevate ja riikidega kiiresti sõlmitavate lepingute abil, hankida laenuraha eest nii keskmaa õhutõrje kui ka rannakaitse raketipatareid koos radarite ja juhtimis- ja hooldustehnikaga. See oleks sihtotstarbeline finantseering, mitte läbipaistmatu raha paigutamine kaitseministeeriumi kontole.

Lähemate aastate kaitsekulutuste osa tõuseks 2,5% SKP-st. Kaitseministeerium peab aga lõpetama oma vaikse tiksumise ning jutud pikaajalistest arengukavadest. Tegutseda tuleb kohe ja paindlikult, johtuvalt olukorrast nagu ärevad ajad nõuavad. Sõjaeelse Eesti Vabariigi valitsuse hiljaks jäänud tellimus Spitfire hävituslennukitele, mis kunagi kohale ei jõudnud, olgu siinkohal hoiatavaks meeldetuletuseks.

Kaitseminister J. Luigel ei olnud paraku õigus väites, et riigikaitset ei juhita rahandusministeeriumist. Minu mäletamist mööda kehtib meil endiselt laiapõhjalise riigikaitse kontseptsioon ning riigi kaitsmisse panustavad nii sise-, sotsiaal-, kui ka kõik teised ministeeriumid ning ühe ametkonna käitumine suveräänse vürstiriigina ja riigikaitse monopoliseerimine võib osutuda äärmiselt destruktiivseks.

Ükski konservatiivist rahvuslik poliitik ei ole mitte kunagi kutsunud üles riigikaitse eelarvet vähendama, vastupidi. Selle väitmine on otsene vale vasakliberaalide suunalt, kellede tegudest mäletame soovi rappida kaitsevägi väikeseks elukutseliseks nukuarmeeks ja kes likvideerisid sõjaväeluure, mis osutas kaitseministeeriumis tegutsevale reeturile. Omaette teema on klikiablas peavoolumeedia, mis valed üles nopid neid ning süüdimatult levitab.

Urmas Reitelmann
Riigikogu saadik,
kaitseliitlane

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused