06.12.2020
Urmas Reitelmann
“Homme hääletab Riigikogu reformitud kommunistide eelnõu üle, mis peaks näiliselt aitama eesti haridussüsteemi viia pelgalt eestikeelsele õppele, kuid ainult näiliselt. Tegelikkuses teeks see eelnõu meie endi kätega ära selle, millest okupeeritud Eestis haridusminister Elsa Gretškina ainult unistada julges, venestada totaalselt Eesti koolid.
Ehk siis eelnõu kuritegelik mõte on rutjuda kokku eesti- ja venekeelsed õpilased. Olenevalt õpilaste suhtarvust toimub venestamine mõnel pool kiiremini, teisal võtab aega, kuid toimub vääramatult.
Maailm teab suurepäraselt, et rahvusvähemusi saab integreerida põlisrahvuse kultuuriruumi AINULT siis, kui nende osakaal jääb kõige enam 5-8% vahele. Kui see on suurem, ei teki vähimatki sulandumist. Selle ehe näide on Ida-Virumaa, kus eestikeelne kool on hävimas, sest venestunud koolidest eestlased lihtsalt pagevad.
On igati tore, kui vene vanemad mõtlevad oma laste tulevikule ning panevad nad eesti kooli, kuid see on tulemuslik, kui klassi 30-st õpilasest on venelasi max. 3. Selline on karm tõde.
Vene okupatsioon oli tülgastav ning selle tagajärgedega peame tegelema ka 30 aastat hiljem, kuid head lahendust täna ei ole ega terendu silmapiiril. Reformierakonna ettepanek on aga padupopulistlik ja teostamatu, seda teavad nad ise suurepäraselt, kuid see annab neile lisaks kooseluseadusele võimaluse külvata lahkheli ja segadust ka haridusteemadel, sooviga näidata, et konservatiivid oleksid justkui eestikeelse hariduse vastu ning peita enda liberaalseid ja globalistlikke riukaid rahvusluse maski taha.
Ehk siis, mida destruktiivsem, seda parem. Eriti jälk on “uusrahvuslaste” kahepalgelisus veel seetõttu, et neil oli pea 20 aastat aega hariduselu tasapisi eestikeelseks muuta, mida nad isegi ei üritanud.
Konservatiivid ei ole eestikeelse hariduse vastu, kuid mitte läbimõtlemata moel ja eestlaste arvelt. On siiski üks moodus, kuidas me kohe, täna, saame eesti keelt ja kultuuriruumi veidigi kaitsta, ning tekitada olukord, kus eesti keele valdamine on eluliselt vajalik. See moodus on muuta eesti keel riigikeeleks ka tegelikult.
Ehk siis hakkaks riik suhtlema oma territooriumil elavate inimestega AINULT eesti keeles. Riigi ja omavalitsuste suhtluskeel olgu tõlgeteta riigikeel, kogu teave olgu ainult riigikeelne, riik peab lõpetama totrad “lõimumisprojektid” a la ETV+, avalikus ruumis, reklaamidel ja infotahvlitel, samuti kaubanduskeskustes peab kõlama AINULT eesti keel.
See kõik ei ole mõeldud vene keele väljasurumiseks, vaid meie keele kaitseks kõikide pealetungivate keelte, eriti inglise keele vastu, mille kõnelemisest on märkamatult saanud levinud tava, vähemalt Tallinna teenindussfääris ning mille piinlikult halb valdamine on isegi K. Kaljulaidi suu läbi korduvalt Eestile häbi teinud.
See on esmane, mida riik saab teha ja teha otsekohe. Lisaks ei maksa see palju. Kaitseme vähemalt sedagi, mis on veel säilinud grammatiliselt õigest ja kujundlikust emakeelsest keeleruumist. Eesti ja venekeelse hariduse sundühendamine meid soovitud tulemuseni ei juhi, pigem vastupidi.
Eestis elavatest 300 000 venelasest on 100 000 integreerunud täiesti, räägivad keelt ja on kodanikud. Ehk oleks kõigepealt neilt mõistlik küsida kuidas talitada enne, kui vägisi Reformima hakata?”
Urmas Reitelmann, EKRE Riigikogu saadik