18.08.2020
Erikomisjon teeb tööd.
Poliitikavaatleja Harri Kingo kirjutab sotsiaalmeedias, et rahapesu võimaldamise teenus on maailmas alati tasuline, nagu seda on iga teine teenus. Eriti kui summad on sedavõrd suured, nagu need läbi Eesti kulgesid.
“Ma loodan, et USA, Eesti jt. asjast huvitatute uurimine on piisavalt põhjalik, et üles leida need summad, mida rahade pesijad selle võimaldajatele (kas siis konkreetsetele isikutele, struktuuridele, erakondadele vms.) maksid. Raha ju ei tassitud Venemaalt välja kohvrites ja jälgi jätmata – see käis läbi pankade. Põhimõtteliselt peaks see teenustasu olema tuvastatav, kuigi rahade liikumise jälgi ilmselt igati varjati.
Kogu see USA advokaadibüroo usaldatavuse teema on vaid suitsukate ja kolmanda järgu küsimus, millel rahapesu tegelike, reaalset tähtsust omavate küsimuste kõrval (kelle raha pesti, kes seda võimaldasid, kuhu ja kellele pestav raha liikus, kellele ja kui palju selle teenuse eest maksti jne.) pole erilist tähtsust.
Paraku ei saa meie opositsioon oma nina kuidagi rahapesu reaalsesse uurimisse siin Eestis, USA-s ega mujal toppida. Nii tegeletaksegi kõikvõimalike kõrvaliste teemadega. Räägitakse mingit udu Eesti riigi esindava advokaadibüroo kohta, leiutatakse kellegi huvide konflikte jms.
Kõik need erikomisjonide istungid, pärimised, kahtlemised jms. ei oma aga erilist tähtsust rahapesu enese toimumise ja võimaldamise reaalsete teemade kõrval. Jajah, urgitsemisest selliste kolmanda järgu teemade kallal saab ajakirjanduses mulle üles puhuda, aga need vaid mullid ongi.
Kõige naljakam kogu selle erikomisjonide komejandi juures on see, et kogu seda meie opositsiooni rabelemist juhatab mees, kellel endal on kõige suurem ja kõige ilmsem huvide konflikt rahapesu asjas – meie tolle aja rahandusminister ja Finantsinspektsiooni nõukogu esimees, kelle ametiajal see hiiglaslik afäär läbi Eesti toimus! Kui me räägime huvide konfliktist, siis tuleb esmaselt vaadata just tema otsa.
Eks nende tühjade meediamullide tekitamise mõte on samuti selge. Püütakse tekitada usaldamatust praeguse valitsuse vastu lootuses ise võim saada ja seeläbi saada endale positsioon, mis võimaldab olla piduriks rahapesu uurimises. Nii istutaksegi koos täiesti mõttetutel erikomisjonide ühisistungitel selliste nägudega, nagu oleks see kõik miski Suure Globaalse Poliitika tegemine.
See pole see Suur Globaalne Poliitika. See on hädaliste siplemine milleski kolmandajärgulises, et kuidagi oma nahk päästa.
Olgem veidigi loogilised: pole võimalik kumbki – et Eestis mitte keegi mitte midagi ei teadnud ja et mitte keegi sellise meeletu koguse rahade pesemise võimaldamise eest absoluutselt mitte midagi ei saanud. See on banaalne lause, aga selliste megamastaapides skeemitamiste puhul on see tõene lause: “Tasuta lõunaid pole olemas.” Ju miski ka siinsetele rahapesu võimaldajatele pudenes.
Isegi kui need kaks usutamatut asja oleks tõde, peaks keegi ikkagi karistust kandma – meie ametnikel oli kohustus seda rahapesu märgata ja see tõkestada. Aga seda kohustust nad ei täitnud ja nii aastaid. Ainuüksi see totaalne teadmatus ja pimedus väärib vastutavate isikute vastutusele võtmist ja karistamist.
Hirm on see, mis meie opositsiooni rabelema paneb. Mida reaalsem on põhjus hirmu tunda, mida enam uurimine edeneb, seda suurem ja häälekam on rabelemine. Ma olen väga nõus Martin Helmega, kui tema ega tema nõunikud nendes erikomisjonide rabelemistes ei osale – milleks!? Kogu see advokaadifirma nn. huvide konflikti temaatika ei oma reaalsete rahapesu toimumise ja võimaldamise teemade kõrval mingit tähtsust.
Pealegi on (lambist leiutatud) huvide konflikti teema advokaadibüroo probleem, mitte Eesti riigi probleem. Büroo pädevuse üle saab aga otsustada selle alusel, kes seal büroos töötavad. Väärikamaid, kompetentsemaid ja kontrollitumaid isikuid on USA-st ilmselt võimatu leida.
Pealegi ei tegele advokaadibüroo rahapesu uurimisega, vaid võimaluste leidmisega, et EV saaks antud asjas hüvitise. Kellel saab midagi olla hüvitise saamise vastu!? Vastan ise: vaid neil, keda ähvardavad käerauad.”