Uuelt valitsuselt on karta eemaldumist eestlusest ja rahvusriigist

Kumbki uut valitsust loovatest erakondadest ei ole rahvusmeelne – Keskerakond toetub tugevasti venekeelsetele, Reformierakond aga on eurolojalistlik ja “avatust” propageeriv, mis ühe väikerahva jaoks head ei tähenda.

Kui kunagi oli meedias arutelu selle üle, kes on “tõeline rahvusmeelne eestlane”, siis pakkus üks kommentaator head retsepti selle kohta, keda just ei saa õigeks eestlaseks pidada – need on inimesed, kelle tegude tagajärjel satub ohtu eesti rahva, tema riigi, keele ja kultuuri eksistents.

Jah, ka sots või Eesti 200 liige võivad ennast tõeliseks eestlaseks pidada – nende jaoks on eestlus ka venelase ja neegri siiakutsumine koos järgneva sõbraliku rahvuste ühtsusega. Ainult et multikultuursus ning teiste rahvaste ja kultuuride sissevool tähendavad paratamatult eestlaste kui rahva hukku – me lihtsalt kaome teiste sisse, eriti kui tulijaks on naaberrahvas venelased, kelle taga on suur maa ja 140 miljonit vene keele kõnelejat. Või massitulek sõdivast Aafrikast.

Eestlasi on juba alla miljoni, kuid Eesti on ainus koht, kus seda keelt veel riigi- ja suhtluskeelena kasutada saab. Ka meie riiki pole kellelegi peale eestlaste vaja, teised saaksid ka impeeriumis või naabrite all hakkama. Mistahes kultuuriline ja keeleline võrdsus tähendab eesti keelele ja rahvale ebavõrdsust, seega saab eestluse päästa vaid prioriteetne seisund oma ajaloolisel kodumaal.

Kes aga seda erisust propageerib – ainuke, kes seda teeb, on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kõik teised tahavad “avatust”, mis tähendab massimigratsiooni ja Rootsi moodi multikultuurse ühiskonna teket, kus araabia partei soovitab juba rootslastel muud kodumaad otsida.

Eestil on ka president selline, kes arvab, et eestlane võib olla mustanahaline ja venekeelne, sarnast mõtet on propageerinud “parempoolne” Siim Kiisler ja paljud teised, rääkimata äärmuslastest nagu Krister Paris, kes ilmselt näeks hea meelega kõigi eestlaste pruunistumist, homostumist ja ingliskeelestumist.

Ometigi on igal Eesti reaalpoliitikul silme ees Ida-Virumaa, maakond, kuhu veeti pärast purustavat sõda sisse võõrast rahvast ja mis on eestlastele kadumas. Kui “avatus” jätkub, on peagi terve Eesti selline – Tallinngi on juba multikultuurseks muutumas. Meid on kõvasti alla miljoni, paljud on võõrsile lahkunud, samas on meil juba ammustest aegadest 300 000 migranti, kellel on oma keel ja kultuur – siin pole enam “avatusele” ruumi.

Seega on iga erakond, kes propageerib “avatust”, sisserännet, globalismi ja multikultuursust, eestluse vastane. Ja kaks sellist erakonda teevad praegu paraku valitsust.