Väidetava rassismi muudavad probleemiks “vihased valged vasakliberaalid”

Kui “valgete ülemvõimu” propageerijateks võivadki olla “paremäärmuslased”, siis reaalsuses viivad seda ellu “vihased valged vasakliberaalid”, nagu määratles neid kunagi Eestis elanud mustanahaline Abdul Turay – nemad, valged “valgustunud”, määravad selle, mille peale peaks vähemused, sealhulgas rassilised ja rahvuslikud (“harimatud metslased”), solvuma.

“Küsitluste kohaselt olid mustade ja valgete ameeriklaste suhted veel kümme aastat tagasi head ja inimesed vaatasid selles osas positiivselt tulevikku. Vasakpoolsed hävitasid selle oma valgete vastase kampaaniaga. Uksest ja aknast hakkas tulema propagandat, mis kuulutas, et Ameerika on rassistlik. See on jõudnud koolidesse ja suurtesse äriettevõtetesse. Vasakpoolsed teavad, et kui valged ja mustad saavad omavahel normaalselt läbi, siis kaotavad nemad poliitilist toetust ja ebaõnnestuvad valimistel. Seega on vaja õhutada konflikti,” kirjutab Ameerika kolumnist ja saatejuht Dennis Prager Epoch Timesis.

Uusmarksistlikud äärmuslased on rassismi õhutanud juba pikemat aega, otsides ja leides seda ka sealt, kus seda polegi olnud. Hea näide on sõna “neeger”, millest liberaalses ühiskonnas on saanud on saanud sama hirmus asi, nagu nimi “Voldemort” Harry Potteri saagas, kus paha võluri nime asemel kasutati “see, kelle nime ei tohi öelda”.

“Neeger” oli tegelikult suhteliselt neutraalne ja sobiv sõna, sest isegi “neegerorjad” tähendab, et kusagil olid olemas vabad neegrid – nad on Aafrikas kogu aeg olnud. Etioopia valitsejate tiitliks oli “negus”. Siis aga leidsid valged “abolitsionistid”, et see ei kõlba.

Ja mis on meil eesti keeles, aga teisteski keeltes asemele panna? “Mustanahaline”, mida “neegrit” jubedaks pidavad vasakliberaalid kasutavad, on veelgi “rassistlikum”, sest paneb kindlalt inimese nahavärvi järgi paika. “Must” seostub eesti keeles räpasega. Afroeestlane? Sellist asja pole olemas, nagu ei muutu Aafrikas elav eestlane eestiberberiks ega eestimasaiks.

Nii ongi “vihased valged vasakliberaalid” oma rassismivastase võitlusega pingeid pigem üles kütnud. Tuletagem meelde, et 2020. aasta Black Lives Matteri suvel üritasid siinsed “kõigieestlased” siingi rassismihüsteeriat üles kütta, saades just siis Abdul Turaylt oma eelpool ära toodud nimetuse ja soovituse mitte õhutada rassidevahelisi pingeid kohas, kus neid pole.

Saku Suurhalli parkimisplatsile kogunenud äärmuslased aga väitsid, et eestlased vastutavad juba oma nahavärvi tõttu orjakaubanduse eest, üks valge tüdruk teadis (ilmselt kogemusest), et rassismil olevat väikese noku energia ja kogu sellesse provokatsiooni tõmmati kaasa ka siinsed ülikoolide mustad.

Nüüd oskavad kõik vähemused juba “vihakõned” üles leida ja nende peale solvuda, aga õpetuse selleks on andnud ikka “vihased valged vasakliberaalid” (nagu Timmermans ja Verhofstadt), kes ongi suurimad rassistid, sest vaid nemad arvavad ennast teadvat, mille peale “neegrid” solvuma peavad.

Vähemused poleks ilmselt paljude solvumiste peale ilma “valgustunute” õpetuseta osanud tullagi – näiteks moslemid oleks varem “uskumatu” lihtsalt peajagu lühemaks teinud, nagu Prantsuse tšetšeen õpetaja Samuel Paty, nüüd aga teavad nad, et ka “islamofoobia” mõiste lõikab sama vahedalt kui kinžall, vaja on vaid solvuda ja hukkamise teeb tema eest Lääne liberaalne ühiskond ära. Aga kuni pilapildid prohvet Muhamedist on veel sõnavabadus, ei saa pühasõdalased terariista nurka visata ja vaenukõneseaduste peale loota.

Jüri Kukk, toimetaja