Vaktsineerimine päästab elusid, seepärast ei saa lubada selle vastast propagandat

Arvamus,
©Scanpix
Vaktsineerimine on eriti tähtis laste puhul. Pilt on illustratiivne.

Uute Uudiste kaasautor Vsevolod Jürgenson kirjutab vaktsineerimisest ja selle vajaliku protsessi ümber toimuvast.

“Mida teaduspõhisemaks ja tehnoloogilisemaks maailm muutub, seda enam levib vastukaaluks emotsioonidel põhinev usk maagiasse ja nõidusesse. Tegemist pole paradoksiga, sest tehisintellekti lävel seisvas tegelikkuses vajab inimene tuge, et innovatsioonilaines mitte ennast kaotada ja hulluks minna.

Just ihalusest selgete ja käepäraste lahenduste järele, saab jõudu ennustajate, nõidade ja selgeltnägijate ülemaailmne kogukond, keda suure osa inimeste poolt võetakse kui tõekuulutajaid. Pole riiki, mills mõni telekanal ei näidataks nõiasaadet ja kus ei tegutseks lugematul arvul tšakraid avavaid tegelasi. On hea, kui sensitiivid ei tööta otseselt tavameditsiini vastu, ent siiski leidub neid, kes teaduspõhist arstiabi põlgavad.

Samasse valdkonda kuuluvad ka vaktsineerimise vastased, kes samuti üle maailma üha enam toetust koguvad. Nende tööl on tulemus – taas saavad taudi mõõtmed haigused, mis vahepeal arvati vanast heast Euroopast ja muust arenenud maailmast sootuks kadunud olevat. Erand pole kahjuks ka Eesti, kus sotsiaalmeedias levivad vaktsineerimise vastased üleskutsed ja rohtude asemel soovitatakse haigetele imejooke ning metsarohtusid.

Olgu siinkohal tõdetud, et kui haige rahvameditsiini, käte pealepanemisse ja posimisse usub, võib sellest ka abi olla, sest usk ja sisendusjõud võivad tõepoolest enesetunnet parandada, kui aga mingite tõekspidamiste tõttu loobutakse tavameditsiinist ja sellega seotud haigusi tõrjuvast vaktsinerimisest, on kuri karjas.

Vaktsiinivastased argumendid pole viimaste sajandite jooksul, kui seda meetodit epideemiate ennetamiseks kasutatakse, kuigi palju muutunud. Samas on kodukootud arstiteadlased ja maavillased asjatundjad saanud enda käsutusse valeinfo levitamiseks suurepäraselt toimiva sotsiaalvõrgustiku.

Nii võib tundidega nakatada sadu tuhandeid ja miljoneid kahtlusega vaktsiinide vajalikkuses, hirmuga riskide ja kõrvaltoimete eest, murega immuunsüsteemi ülekoormamise pärast, usaldamatusega tervishoiusüsteemi ja vaktsiinitööstuse vastu. Vaktsiinivastasusest on saanud omamoodi interneti teel leviv viirus, millega nakatunute koguarvu kohta puudub ülevaade isegi WHO-l.

Vaktsiinide kohta liigub suurel hulgal hirmutavaid müüte, mis mõjutavad inimeste terviskäitumist. Nende müütide erinevus muinasjuttudest on aga see, et neisse uskujad võivad surra. Just vaktsiinivastasusega kaasnevate terviseriskide tõttu liigitab Maailma terviseorganisatsioon WHO vaktsiinides kahtlemise maailma 10 suurima tervishoidu ohustava teguri hulka.

Vastuseis vaktsineerimisele on toonud kaasa suured haiguspuhangud

Tänu sellele, et vastuseis vaktsineerimisele ja ükskõiksus sellest tulenevate ohtude suhtes on viimasetel aastatel kasvanud, elame ka meie siin Eestis töises leetriepideemia ohutsoonis. Haigus, mille vahepeal unustasime, on tagasi. Selle aasta leetrijuhtumite arv on alates 2006. aastast suurim, jõudes ülemaailmse tervishoiuorganisatsiooni andmetel poole aastaga 90 000 juhtumini Euroopas, maailmas aga 365 000 haigestumiseni. Euroopas on leetripuhangud Prantsusmaal, Itaalias, Rumeenias ja Ukrainas. Meil on nende riikidega tihe lävimine ja mitte miski ei hoia meid ohu eest, et leetrid tuuakse Eestisse.

Meid ei päästaks ka niinimetatud kollektiivne immuunsus, kus teatud osa populatsiooni vaktsineerimisel ei haigestu ka vaktsineerimata kodanikud. WHO soovitatud vaktsineerimise tase haiguste leviku peatamiseks on 95 protsenti. Eestis on laste vaktsineerimise tase alla 93 protsendi ning kollektiivne immuunsus seega ei toimi. See peaks panema meid tõsiselt mõtlema, kuidas vaktsiinide vastasusega võidelda.

Vaktsineerimisest keeldumine on põhimõttelt sama ohtlik, kui liikluseeskirjade eiramine, sest paneb ohtu teised, mitte milleski süüdi olevad inimesed, aga kui liikluseeskirjade rikkujatesse valitseb meie avalikkuses negatiivne hoiak, siis vaktsineerimisvastastes nähakse kas süütuid veidrikke, või halvemal juhul isegi oma huvide eest südilt seisvaid õiguslasi, kellele peab kaasa tundma.

Ohvrite arv tõuseb ka arenenud riikides

2000. aastal kuulutati USA leetrivabaks. Vara rõõmustati. Tänu vaktsiinivastasuse tõusvale trendile, on leetrid USA-s tagasi. Käesoleva aasta nelja kuuga registreeriti 704 leetrite juhtu..

1970. aastatel hakati kahtlema difteeria, teetanuse ja läkaköha liitvaktsiini ohutuses. Suurbritannias langes vaktsineeritud laste hulk 30 protsendini. Peagi vallandus epideemia, mis tõi kaasa üle 100 000 läkaköha juhtumi ja 36 surma. Sarnased kurvad sündmused toimusid ka Rootsis ning Jaapanis.

Vaktsineerimine ei tapa, vaid päästab elusid. Rõugeviirus nõudis 20. sajandil kuni 500 miljonit inimelu. Aastal 1980. sai WHO raporteerida, et rõugetest on täielikult vabanetud. See on tõetuseks, et vaktsineerimisega on võimalik surmavad haigused seljatada.

2011. aastaks oli vaktsiinide abil maailmast likvideeritud veiste katk. Läänepoolkera on tänaseks vabanenud punetistest. Lastehalvatus on likvideeritud kõikjal, välja arvatud Afganistan, Pakistan ja Nigeeria.

WHO hinnangul päästavad vaktsiinid igal aastal 2–3 miljonit inimelu. See on põhjus, miks vaktsiinivastasusse tuleb suhtuda tõsiselt. Tänu sotsiaalmeediale liiguvad libaväited ja vandenõuteooriad kiiresti ning umbusk vaktsineerimise vastu on toonud kaasa mitmete vahepael taandunud nakkushaiguste uued puhangud.
Vaktsiin ei kaitse 100%.

Vaktsineerimise vastased ütlevad, et vaktsiinid ei kaitse tegelikult haiguste eest ja toovad näiteid, kus vaktsineeritu on haigestunud. Jah, selles on 1% tõde, ent 99% ohtu kõigile, kes sellise propaganda ohvriks langevad.

Ükski vaktsiin ei anna 100% garantiid. Enamik neist annavad immuunsuse 90–99% patsientidest. Doos leetrite vaktsiini muudab immuunseks 93% vaktsineeritutest, kaks doosi juba 97%. Lastehalvatuse vaktsiin pakub pärast kolme doosi 99% kaitset.

On tõsi, et vaktsiinid pole täiesti ohutud, ent nende kasu elude päästmisel on suurem nende ohtlikkusest. Viimase paarikümne aastaga on maailmas 3 miljardit last saanud 10 miljardit doosi suukaudset lastehalvatuse vaktsiini. Tänu sellele on haigusjuhtude arv vähenenud 99%.

2018 registreeriti maailmas 33 loomulikku ja enam kui 100 vaktsiiniviiruse põhjustatud lastehalvatuse juhtu. Miljardid lapsed on tänu vaktsineerimisele pääsenud eluaegsest sandistumisest, mõned sajad on haigestunud. Kas see tähendab, et ka need miljardid oleks pidanud jätma kaitseta, üksnes hirmust, et äkki läheb midagi nihu?

Vaktsiinide ohutus ja tõhusus kasvab

Tavavaktsiinide testperiood vältab aastaid ja on põhjalik. Iga vaktsiin läbib kolm uuringufaasi, peale mida saab litsentsi tootmiseks. Paljud vaktsiinid läbivad ka neljanda uuringufaasi, mis selgitab pikaajalise mõju.

Gripivaktsiiniga on veidi teisiti. Gripiviirus muutub igal aastal ja seepärast ei jää põhjalikuks testimiseks aega. Järgmise hooaja vaktsiin sünnib ennustusest, millised viirused järgmisel talvel ohvreid otsivad. Sellepärast jääb gripivaktsiini tõhusus vahemikku 19–60%.

Usk vaktsiinidesse peab kasvama

Eurobaromeetri viimase uuringu kohaselt usub 48% Eurooplastest, et on sageli vaktsiinidel rasked kõrvaltoimed, 38 protsenti arvab, et vaktsiinid võivad põhjustada haigusi ja 31 protsenti , et need võivad nõrgestada immuunsüsteemi. Oleme seisus, kus uued leetripuhangud pole kaugel ja teisedki nakkavad tõved võivad tänu inimeste vildakatele hoiakutele end taas oma tapvas ilus ilmutada.

Euroopa Liidus usutakse, et WHO algatatud Euroopa vaktsineerimise tegevuskaval ning Euroopa Liidu vaktsineerimisalasele ühismeetmel, on kaugeleulatuv mõju. Aga ehk poleks meil selles vallas otstarbekas üksnes Brüsselile loota, kui naabruses ei tule Prantsusmaa oma leetripuhanguga toime. Eesti riigil tuleks kollektiivse immuunsuse tagamiseks tõhustada oma vaktsineerimiskava, kaaludes kõiki võimalusi ning viimase meetmena ka sundi, et tagada epideemiate ärahoidmiseks vajalik vaktsineerimistase.”

Kommentaarid

4 commentsOn Vaktsineerimine päästab elusid, seepärast ei saa lubada selle vastast propagandat

  • Avatar

    Hoopis need kes vaktsineerivad on ohtlikud neile kes ei vaktsineeri, sest neile süstitakse elus viiruseid. Leetrite puhangud on alguse saanud just sellest, et vaktsineeritud on pikalt nakkusohtlikud neile kes ei vaktsineeri, mitte vastupidi!

  • Avatar

    Kallid kaaskodanikud – see on suht puhas propaganda artikkel. Nagu alati lajatatkse, et kui ei vaktsineeri siis oled pahad ja ohtlik teistele.
    Kuid tuleme maa peale tagasi ja vaatame asja lähemalt – küsimus pole mitte selles kas vaktsiin on hea või halb aga küsimus on selles
    MIDA ISIK SAAB KOOS VAKTSIINIGA MANUSTAMISE KÄIGUS. Kui vaktsiin VÕIB olla ohtlik siis ENAMUS täiteaineid vaktsiinis on otseselt MÜRGID.
    Väike copy-paste ja ehk vähemalt siinsed lugejad hakkavad aru saama mille ümber võitlus käib.
    ****
    Kas teadsid, et pea kõik vaktsiinid sisaldavad peale oma “efektiivsete” toimeainete veel ka mitmeid surmavaid mürkkemikaale nagu:
    1) Thimerosal (Etüül-Elavhõbe)
    2) Formaldehüüd (teada-tundud kantserogeen ehk vähi-tekitaja)
    3) Alumiinium (inimorganismile kahjulik põhjustades aju ning luude haigusi)
    4) Monosodium Glutamate (MSG ehk Naatriumvesinikglutamaat, mis tuntud ka kui Exitotoxin või Neurotoxin; põhjustab ohtlikke neuroloogilisi kõrvalmõjusid)

    Iga aastaga üha massilisemaks muutuvad Päikesevalgust peegeldavad/varjutavad ja õhku saastavad aerosoolipritsimised taevalaotuses (Chemtrails) ning kõige sellega seoses ülespuhutud “Vitamiin D3 vaegus” paneb esitama küsimuse – Miks on hakanud viimastel aastatel enamus suuri kahjuritõrjega tegelevaid kompaniisid kasutama oma efektiivse roti/hiiremürgina just Vitamiin D3?

    Üheks heaks näiteks on d-CON ja TeraD3 Blox rotimürgid:
    TeraD3 infoleht
    Huvitav on selle infolehe juures see, et Section3 juures väljatoodud koostisainete juures on 2 olulist komponenti:
    1) Cholecalciferol (ehk Vitamiin D3) sisalduvusega 0.075% (isegi mitte 1%)
    2) Intertsed ja mittekahjulikud koostisosad (milledeks on toitained) 99.925%
    Hoiatuse all on ära toodud, et kogemata sissesöömise korral tuleb koheselt mürgistamise välteks pöörduda arsti poole.
    Hmmm… ja kui palju manustavad inimsed vabatahtlikult “vitamiinipuudulikkuse” propaganda tõttu sisse vabatahtlikult seda rotimürki nimega Vitamiin D3?
    Soovitan igaühel iga meditsiinilise ravimi, vaktsiini, vitamiini jms kohta ise põhjalik uuring teha. Üldpilt, mis sellise uurimise tulemusel tekib võib olla üpriski üllatav.
    Veel: https://www.youtube.com/watch?v=NRLok37KPd8

  • Avatar

    Milline ravimifirma v6i institutsioon selle artikli kinni maksis?

    Pime usk vaktsiinidesse on veel ohtlikum.Ning kas artikli kirjutaja on unustanud seagripi vaktsiini kahjustused?

  • Avatar

    Kuidas kommenteerida seda väidet? “Vaktsineerimisest keeldumine on põhimõttelt sama ohtlik, kui liikluseeskirjade eiramine, sest paneb ohtu teised, mitte milleski süüdi olevad inimesed” Kas mitte vaksineeritud pole kaitstud 90+% ga? … millegi pärast need inimesed kes asja põhjalikumalt uurivad kalduvad vastaste poolele..ma ei taha uskuda et sotsiaalmeedias Malle ütles ja lapsevanem usub Mallet enne kui oma arsti..

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused