23.09.2022
Eesti ei ole sõjaks päris valmis ja suur roll selles on Reformierakonnal, kelle jaoks on aega küll. Pilt on illustratiivne.
Optimistlikku tooni peetakse rahva ees esinedes õigustatuks, kuid võimupoliitikud ei tohiks sellega liiale minna, kui reaalne taust pole päris see – kriisis võib see kalliks maksma minna.
Peaminister Kaja Kallas ütles neljapäeva õhtul teles esinedes: “Meil on võimekas kaitsevägi, kaitsetahe ja maailmatasemel varustus”, mis on ilmselgelt vale – alles sel nädalal tuli uudis, et Eesti saab keskmaa õhutõrje alles 2025. aastaks, samas aga kuulutas Putin just äsja välja osalise mobilisatsiooni.
Kus on see maailmatasemel varustus, kui meie kaitseväel on päris mitu lünka kaitsevõimekuses ja ERR kirjutas alles, et hetkel toimub üleminek Rahe automaatidele – Eesti alles likvideerib oma kaitsevõimekuse puudusi, ja sedagi Reformierakonna venitamiste tõttu järgmiste aastate lõikes.
Mäletatavasti kritiseeris Kaja Kallas alles mõne kuu eest The Financial Timesis ilmunud intervjuus NATO praeguseid plaane Balti riikide kaitsmiseks. Peaminister hoiatas, et alliansi praeguse Baltikumi kaitseplaani kohaselt võib Eesti riik Venemaa rünnaku korral täielikult hävida. Ta ütles ajalehele, et praeguste NATO plaanide järgi on arvestatud, et Balti riigid võivad Venemaa okupatsiooni alla jääda 180 päevaks. Kas kolme kuuga on kõik muutunud?
Kaitsetahe on, nagu tõestab massiline astumine Kaitseliitu ja aktiivne osavõtt õppekogunemistest, kuid kaitseväe võimekust nulliti kõvasti ära vaktsineerimisest keeldujate vallandamisega kaitseväest, mille ebaseaduslikkust on tunnistanud mitmed kohtuotsused. Nii jäi kaitsevägi ilma paljudest vajalikest spetsialistidest.
Eesti kaitsevägi ja Kaitseliit on valmis vaenlasele vastu astuma, kuid seda pigem Kaja Kallase valitsuse kiuste kui tänu temale. Sest just Reformierakond alustas võimule tulles kärbetega, sealhulgas kaitsesektoris, ja lükkas seega kaugesse tulevikku ka kaitselünkade likvideerimise, mis pidanuks juba praegu tulemusi andma, mitte lükkuma 2025. aastasse.
Maailmatasemel varustusega on näiteks Iisraeli sõjavägi või ka siia saabunud liitlasüksused, Eestil on sinna veel pikk tee, mida on Reformierakond veelgi pikemaks venitanud.
Maailmas toimuvad protsessid, mida valimiseelse propagandaga lihtsalt kinni ei kata: nii ütleb üks ERR-i uudis, et Soome ja Rootsi NATO-ga liitumine lükkub ilmselt järgmise aasta suvesse, sest Türgi pole valmis otsust ratifitseerima.
Uued Uudised