30.03.2020
Koroonaviiruse epitsenter on nihkunud Ameerikasse. Pilt on illustratiivne.
Maailm on sõjas nähtamatu vaenlasega, milline ei tunne riigipiire. Kindlasti ta hävitatakse, küsimus on millal ja mis on kõige selle hind.
Iga päev toob uusi rindeteateid. Olukord Saaremaal on masendav ja ähvardab kontrolli alt väljuda. Ometi oli kõike võimalik ammu ette näha ja karmide meetmetega praegust seisu pehmendada.
Veel veebruarikuu keskel uinutas Terviseamet avalikkust, asi pole nii hull, kui räägitakse. Eestlased reisisid rõõmsalt Põhja-Itaalia suusakeskustesse ehkki olukord Apenniini poolsaarel oli murettekitav. Sealsetes suusakeskustes oli ninapidi koos terve Euroopa.
Veebruari lõpul, kui koroona jõudmine Eestisse oli ajaküsimus, läkitasid meie reisikorraldajad lennukitega suusaturiste Bergamosse. Rahaahnus oli nii suur, et lendude lõpetamisele ei mõeldud. Viimane lend väljus Tallinnast 27. veebruaril. See oli justkui üheotsa pilet Damaskusesse raketirahe alla.
Terviseamet oleks pidanud juba siis ütlema otsustavalt “stopp”, aga seda ei tehtud. Selle asemel korrutati ekraanil – peske käsi nagu. Tegelikult on kätepesu nii elementaarne, et seda teab isegi lasteaialaps. Desovahenditest ei räägitud silpigi.
Mul on palju ülikooliaegseid tuttavaid arstide seas ja nende hinnang Terviseametile on karm. Seal ei ole spetsialiste vaid ametnikud, kes ei tea midagi meditsiinist. Nad näevad ainult ametniku mätta otsast. Kuidas muidu selgitada otsust lubada Saaremaale sõpruskohtumist pidama Itaalia võrkpallimeeskond?
Taas ei nähtud ohtu, kui viirus niitis Lombardias ja teistes Põhja- Itaalia piirkondades inimesi sadade kaupa. Itaalia meeskonnale anti roheline tuli. Kaine mõistus ütleb, et sportlasi oleks pidanud Tallinna lennujaamas testima. Kuressaare spordihoones 4-5. märtsil aset leidnud võrkpalli sõprusmäng päästiski surmava viiruse Saaremaale lahti. Sealt kandus see kontaktide kaudu edasi. Nüüd peavad meedikud tegema üliinimlikke pingutusi, et Saaremaal ei leiaks aset kõige mustem stsenaarium.
Kas Terviseamet ei peaks sellise jama eest vastutama ja juhtkond tagasi astuma? Ma ei tea, mis edevus ajas Eesti võrkpalliliitu sellist sõpruskohtumist Saaremaal korraldama. Oli see mõne väikese mehe suur ambitsioon? Siingi peaks vastust andma alaliidu juht aga tema suust ei kuule me midagi. Saaremaa vallavanema Madis Kallase peale on saarlased kõige rohkem vihased. Mehel jäi puudu meelekindlusest või ei osand ta ohtu lihtsameelsuses hinnata. Nüüd istus Kallas haigena kodus. Kui terveneb, võtku poliitiline vastutus, aga enne tuleb tal kokku keedetud supp ära helpida ja saarlaste ees vabandada.
Kuu keskel tõime erilendudega koju kaasmaalasi Malagast ja Egiptusest. Hispaanias oli juba siis olukord hull. Sealt tulijad oleks pidanud panema kohe kaheks nädalaks mõnda Tallinna hotelli karantiini, et nad teistega kokku ei puutu. Taas ei näinud Terviseamet ohtu, inimestelt võeti lennujaamas allkiri, et nad viibivad kodus. Täna loeme, et paljud seda ei tee.
Soome astus palju radikaalsema sammu. Erilendudega kodumaale pöördujad sõidutati kohe bussidega lennujaama lähedale hotelli ja seal peavad nad püsima nelja seina vahel paar nädalat. Sellega välditakse igasugu kokkupuuteid.
Televisioonis ülekantavad keskpäevased pressikonverentsid on Terviseametil vaid statistiliste numbrite konstateerimine. Ööpäevaga lisandus nii ja nii palju haigestunuid…. Tegelikult muutub kõik tundidega. Ameti pressiesindajad ja kommunikatsioonijuht viibivad justkui kusagil teisel planeedil. Puudub täielik kriisikommunikatsioon. Oleks viimane aeg teha Terviseametis suurpuhastus ja mehitada juhtkond uute inimestega ja kommunikatsiooniosakonnas korraldada verevahetus.
Müts maha arstide ees, kes palehigis võitlevad eesliinil. Tagantjärele on lõivu maksmine alati kallis. Isiklike kaitsevahendite ja strateegiliste varude küsimus on omaette teema.
Vambola Paavo