27.11.2020
Üks “vana vettinud mäger” naaseb Riigikogusse, sedapuhku juba akna alla.
“Kas pole kõnekas, et Siim Kiisler, kes püüab enda sõnul iga hinna eest abielureferendumi toimumist takistada ja väidab end sedasi seisvat esindusdemokraatia eest, on ise parlamenti pääsenud mitte rahvaesindajana, vaid üksnes tänu kõrgele kohale partei nimekirjas? Mees, kes sai valimistel vaid 379 häält, ei kvalifitseeru ühegi mõistuspärase kriteeriumi kohaselt rahvaesindajaks.
Peab olema eriliselt nahaalsust, et hakata sellises olukorras avalikult vastu töötama nii oma erakonna valimislubadustele kui ka koalitsioonilepingule. Kui mees seisaks tegelikult esindusdemokraatia eest, siis tuleks tal kiiremas korras riigikogu liikme kohalt tagasi astuda (või õigemini ei oleks kunagi tohtinud riigikogu liikmeks asudagi), sest riigikogus peaks olema päriselt rahvast esindavad inimesed, mitte valimistel vaid mõnisada häält saanud teenekad parteigenossed.
Ja kui mees peaks tegelikult abielureferendumit nii halvaks asjaks, nagu ta väidab selle olevat, siis poleks ta 2014. aastal seisnud ise selle eest, et panna kooseluseadus rahvahääletusele. Vastupidine näitab ei midagi muud kui põhimõttelagedust.
Eile astus ta aga mulle riigikogu sissepääsu juures ligi ja hakkas seletama, et 2014. aastal olevat olnud olukord sootuks teine, sest küsimus olevat olnud mitte rahva tülli ajamises, vaid rahva tülli ajamise ärahoidmises. Kui vastasin, et see jutt ei veena absoluutselt, hakkas ta mind valjuhäälselt venemeelsuses süüdistama (“Teadagi, sind veenab ainult see Venemaalt kostuv jutt” vms) – kuni tuli Jevgeni Ossinovski ja talutas ta minema…”
Varro Vooglaid