18.01.2022
Kaja Kallas Riigikogus.
Ikka veel peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) andis täna Riigikogus poliitilist avaldust tehes ülevaate kitsaskohtadest Eesti elektriturul ja energeetikataristus, mille lahendamisel omavahel purelev valitsus edasi töötavat. Paljude arvates oli tema jutt aga õõnes ja ennastõigustav, veeretati mingit üldist ja kauget tulevikuvaadet, kuid hetkekriisile lahendusi ei pakutud.
Ei saanud seegi kord tobedate „pärliteta“ ja ülbust ning rumalust kees ülegi. “Kõige odavam elekter on säästetud elekter,” on üks järjekordne näide meie peaministri stiilist. „Mina ei ole kalkulaator,“ oli teine.
“Sellest ettekandest, mis peaminister meile täna andis, küll mingit lahendust ei ole. Need on suured plaanid, tulevikuplaanid, ilupildid, mida meile maalitakse,” tõdes EKRE aseesimees Mart Helme, kes ütles irooniliselt fraktsioonikaaslastele, et Kaja Kallas võinuks rääkida siis juba ka Helsingi-Tallinna tunnelist.
„Valitsuses ei ole midagi kokku lepitud, selle pärast ei saa ka lahendusi anda,” nentis Helme.
Helme märkis, et avaldusest nähtus, et valitsus ei ole valmis arutama EKRE ettepanekut elektribörsilt lahkumise ega ka CO2 kaubandusest loobumise kohta.
“See meede, mis praegu on, ei hakka tööle, me oleme juba näinud, et Tallinnaski see ei tööta. Inimesed löövad käega, paljude uhkuski ei luba minna raha küsima. Kuidas me oleme 30 iseseisvusaastal sellises olukorras, et inimesed peavad kerjama mingit 15 eurot, taotlusi täitma ja vaeva nägema,“ kommenteeris ta.
Otepää vallavolikogu liige Ants Frosch (EKRE) aga ütles, et ta on mures: „Kui juustutükk viilutada ja augud kohakuti sättida, saate läbiva ava – olukorra, millega eksperdid kirjeldavad lennuõnnetuse tekkimist. Vigade samal ajal kuhjumisel vallandub katastroof.“
„Rohepööre koos olemasoleva elektriturulahendusega ning sellest lähtuv hinnahüpe toob paratamatult kaasa üldise hinnatõusu. Olukord, kus rahvas on asetatud almusepaluja rolli, tekitab ängi ja viha. Süveneb võõrandumine riigist. Ühiskonna sidusus on saanud niigi kannatada, valitsuse ebaõnnestumised Covidi-kriisis on vaid üks näide. Halvenenud rahvusvahelise olukorra foonil pole meil vigadeks ruumi,“ rääkis ta Lõuna-Eesti ajalehele.
„Kaja Kallas on peaministrina lootusetu. 20 minutist oma kriisikõnest kulutas vaid viis minutit sellele kuidas tema valitsus hädas inimesi aitab ja kolm minutit sellele, kuidas ettevõtteid aitab,“ võttis peaministri avalduse kokku Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Peeter Ernits.
„Ma kuulasin teie ettekannet ja mul tekkis niisugune assotsiatsioon, et ma kuulaks nagu Kašpirovski kõnet. Vaadake, kunagi oli telekas selline võlur, kes püüdis ära veenda oma kuulajaid. Tegemist oli kahjuks sellise üsna, tühja ettekandega,“ lausus parlamendisaadik Paul Puustusmaa. „Siin kõlas väga palju selliseid ütlusi nagu, et ärge muretsege, me tuleme appi, me töötame meetmete kallal, tegeleme, usk tuleviku nimel, uskuge meisse. Aga, austatud peaminister, ma tahaksin rõhutada, et kõik need minevikumeetmed, mis olid siis tänapäeva heaks loodud, need olid tehtud kõik ju teie ajal. Need 17 aastat, mis te olite võimul, ja ka praegusel ajal – sellel ajal on toimunud selline keskkonna ja majanduse muudatus, milles me praegu elame ja kus me hetkel oleme oma hädadega. See ei ole mitte kellegi teise süü, see on teie enda minevikus tehtud otsused tuleviku kasuks. Needsamad otsused on viinud meid sinna, et me oleme elektrit eksportivast maast saanud elektrit importivaks maaks, oleme hädade käes,“ võttis Kallase jutu Paul Puustusmaa karmilt, ent õiglaselt kokku.
Alar Laneman aga noomis, et see ei ole hetkel abiks, kui peaminister teeb etteheiteid Eesti inimestele, et nad on olnud odavast elektrihinnast uinutatud. „Probleemi saab lahendada mitte tagajärge pehmendades, vaid probleemi põhjusi kõrvaldades,“ märkis rahvaasemik Alar Laneman.