Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Veiko Vihuri: peavoolumeedia kui režiimi truu teener ja sõjasulane

-
07.01.2019
Postimehega on midagi tõsiselt viltu
© Scanpix

Peavoolumeediast on kujunenud praeguse globalistliku vasakliberaalse režiimi truu teener, kes põhimõtteliselt mitte kunagi ei sea kahtluse alla režiimi ja selle ideoloogilist raamistikku, kirjutab Veiko Vihuri Objektiivis.

Ajakirjanikud on harjunud endast mõtlema kui neljandast võimust ja ühiskonna vahikoertest. Kuid juba 2009. aastal kirjutas Tiit Hennoste, et on tekkinud uut tüüpi ajakirjandus, mis ei järgi enam vanu põhimõtteid. Ta kirjutas: „Uudis peab olema korrektsete faktidega, tasakaalus ja objektiivne. Ja kommentaar ei tähenda lihtsalt arvamust. Tähtis on veenda lugejaid, et kirjutajal on õigus. Ka kommentaar peab olema faktide poolest korrektne. Tasakaalus mitte, aga oma seisukohta tuleb loogiliselt põhjendada ja teisiti mõtlejate seisukohad välja tuua. Ja veenmine peab toimuma ilma manipuleerimata.“

Hennoste sõnul on aga „kommimisväärtuste“ järgimine (s.t tähelepanu saamise nimel lugejate emotsioonidele rõhumine) ehitanud ajakirjanduse, mille tekstid on otseses vastuolus vana ajakirjanduse reeglite ja eetikaga. „Selline ajakirjandus pole enam demokraatia vahikoer, vaid koer, kes liputab saba sellele, kes kommi annab,“ sedastas Hennoste ja küsis: „Aga kes on kommikoera omanik?“

Vahikoerast ideoloogiliseks hagijaks

Viimase kümne aasta jooksul on ilmnenud, et probleemid on tegelikult palju tõsisemad kui väljaannete lihtlabane klikinälg ja sensatsioonijanu. Kuigi nn alternatiivseid kanaleid süüdistatakse häälekalt libauudiste levitamises ja hoolimatuses tõe (faktide) vastu, ollakse ise muutunud läänes viimastel aastakümnetel välja kujunenud ideoloogilise korra teenriteks ja suisa sõjasulasteks. Peavoolumeedia truudus praegusele globalistlikule vasakliberaalsele režiimile (tähenduses „kord, valitsemisviis“) on väljaspool kahtlust. See tähendab, et võidakse küll kritiseerida valitsust, teatavaid poliitikaid, üksikuid poliitikuid ja erakondi, kuid põhimõtteliselt ei seata kunagi kahtluse alla režiimi ja selle ideoloogilist raamistikku.

Edasi loe juba Objektiivist