Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kalle Mälberg: nähtamatu gorilla ehk Eesti mälumängu rahvuslik eripära

07.10.2022
Kalle Mälberg
© UU

Öeldakse, et inimest eraldab loomast võime ajas rännata  – nii  minevikku kui tulevikku. Ehk teisisõnu: mängida mäluga.

Eestis on mälumäng väga populaarne alates Valdo Pandi ja Hardi Tiiduse aegadest. Seoses nutipihuliisude massilise kleepumisega uue põlvkonna kehadele on mälukatkemine totaalne. Miskit pole olemas enne kui mr. Google maale laskus. Internet tegi inimesed võrdseteks, võrdsemateks ei suutnud isegi Samuel Colt Metsikus Läänes…

Neljatärni akadeemik Jüri Allik toob oma  “Eesti psühholoogia loos” (Tartu Ülikooli kirjastus 2022) välja mitmeid mälu tähelepanematusest tingitud “pimedusi”. Neist üks vaimukam on Nähtamatu Gorilla: 10. novembril 2010 avaldati video, milles kolm mustades ja kolm valgetes särkides katseisikut viskavad vastastikku palle püüdes meelde jätta mitu korda nad palle viskasid. Video keskel jalutab innukate palliviskajate vahelt läbi   gorilla, keda aga pooled hasartselt palle pillutavad katseisikud üldse ei märkagi…  Samamoodi ei suuda ideoloogiliselt laetud Brüsseli globalist kuidagi aru Saada, kuidas  hapu õhu müüjate rohepöörde börsile keerutamisel tekkinud Kaja Kallase molekulid  ei meeldi juhmivõitu eesti rahvale.

Nüüd viktoriiniküsimusi.

Mäletate Eesti koolimeest, kelle 100. juubelit 2021.aastal tähistati mälestuspurskkaevuga? See oli Nõo koolidirektor Kalju Aigro.

Kelle ema oli sama riigi president ja isa oli samuti tõsine pretendent? Benigno Aquino, EIlipiinide president 2011-2016.

Francois Rabelaisi ja valmimeister Jean de La Fontaine loomingus tegutseb üks pahur kass, keda võib näha ka Rene Magritte maalil. Seesama kass aitas lugejateni tuua ka ajalehe “Sirp” toimetuse meeleolukaid tegemisi – Kassi nimi oli Raminagrobis.

Aga teate ehk Rumeenia füüsikut, kelle nime kannab Bukaresti lennujaam ning kes avastas aerodünaamilise efekti, milles õhuvoolud järgivad piki pidevat pinda liikudes   püüdlikult  pinnarakurssi? Vastus: Henri Coanda.

See oli alles oktoobri esimesel nädalavahetusel Tallinnas Hiiu pubis peetud Eesti mälumängu meistrivõistluste kergem pool. Võitja meister pidi teadma ja eksimatult välja hääldama  elektrivormelite maailmameistri belglase  Stoffel Vandoorne ning Jugoslaavia korvpallurite nimed. Seda suutsid  vaid neli meest – Igor Habal, Tauno Vahter, Ove Põder ja Allan Särgava, kes 120 küsimuse meeskonnavõistluses suutsid ära vastata 84. Muidugi teadsid nad, et populaaseim saksa tüdrukunimi oli Bärbel ning maailma kuulsaimate inimestega kõige enam  fotografeeritud loom oli ajakirja Animal Fairi kirjastaja Wendy Diamondi malta tõugu koer Lucky Diamond… Et Ilja Ehrenburg kirjutas rahvustüüpe vaimukalt parodeeriva “Julio Jurenito” ning  August Gailiti “Kas mäletad, mu arm” on Eesti pagulasmeeste metsatöödel räägitud Decameroni lood.

Mida me nende mäluvärskenduse teadmisega peale hakkame? Küsimuste koostajad Mati Räli, Rene Strik, Timo Tarve, Vello Tõmso ja Heino Raivet ning Priit Naruskberg olid teinud pöörase otsiretke läbi inimkonna ajaloo ja kultuuri  saamaks teada, milline on Karakalpaki lipp ja kuidas laulab Meryl Streep ning kes laskus esimesena alla Narva kosest, aga ka seda, millises “püksid maha” komöödias osales uus Inglise kuningas Charles III…

Sul võib olla hullult teadmisi, sa võid eluaeg imeda võõraid mõtteid, aga sa ei suuda neid vajalikul hetkel üles leida, tuletada tõde tundmatust, seoseid luua. Sa ei ole mälumängur nagu on Naha küla köögiviljakasvataja Mait Meensalu, kelle kaks võistkona said Eesti mälumängu meistrivõisltlustel 6 ja 9. koha.

Mälumäng on kultuur. Nagu male nagu bridž. Nagu autoga kihutamine. Nagu garaažis või peenramaal nokitsemine.

Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Ja kes vääralt mäletab ja valesid usub on Gorilla, nagu enamus Eesti žurnaliste…

 

Kalle Mälberg, vabaakadeemik