“Meie probleem on selles, et Reformierakonna juhitav valitsus ei ole nõus tegema lisaeelarvet ega kas või laenama miljardit eurot, et tõsta Eesti kaitsevõime kohe, kiiresti ja usutavalt tasemele, kus me Venemaa kallatungi korral ei variseks kokku esimese paari päevaga,” ütles EKRE aseesimees Mart Helme Riigikogus.
Mart Helme kõne Riigikogus 7. märtsil 2022
Aeg on niisugune, et aega ei ole. Ja kui ma ütlen, et aega ei ole, siis ma mõtlen selle all seda, et tutvusin täna hommikul muude väljaannete hulgas ka meie põhjanaabrite väljaannetega – ajakirjandusväljaandeid pean silmas. Seal esines üks autoriteetne persoon, kes on minu hinnangul väga adekvaatsete julgeolekupoliitiliste analüüsidega esinenud ka varem. Ta ütleb, et Soomel ei ole sõjaks valmistumisel ühtegi liigset minutit, ühtegi päeva ei ole võimalik kulutada vingumise ja hädaldamise peale.
Ma arvan, et see on täpselt see, mida peaksime kuulma praegu ka meie valitsuse poliitikutelt, peaministrilt ja kaitseministrilt, aga ka Riigikogu juhatajalt. Meil ei ole ühtegi üleliigset päeva, et Eestit ette valmistada vältimatult eesseisvateks katsumusteks. Meie erakond on juba eelmises valitsuses päevakorda võtnud väga tõsiselt meie karjuvate sõjaliste võimelünkade likvideerimise. Kahjuks ei ole me leidnud nende likvideerimisel liitlasi.
Meil on arengukavad, kümne aasta arengukavas on ette nähtud, siis muretseme, siis vaatame, siis teeme, räägime liitlastega. Nüüd ei ole enam seda kümmet aastat. Me näeme praegu, kuidas sõda ähvardab iga hetkega laieneda. Juba räägitakse võimalikust Moldova ründamisest. Juba räägitakse võimalikust Valgevene sekkumisest sõjalisse konflikti. Juba ähvardab Venemaa, et relvatarned Ukrainale on tema poolt käsitletavad vaenuaktina, mis toovad kaasa karistusmeetmed. Poola ilmselgelt selle ähvarduse mõjul loobus Ukrainale oma MiG‑ ja Su‑lennukite andmisest, ehkki Ameerika Ühendriigid Poola valitsust selles osas väga tugevalt survestasid. Rumeenia on andnud, vähemalt nii väidavad venelased, mõned oma lennuväljad Ukraina lennukite ja lendurite kasutada, et nad saaksid pärast lahingutegevuse sooritamist, pärast lahinguülesannete täitmist seal turvaliselt maanduda, tankida, relvastuda uuesti ja uuesti missioonile minna. Ka seda on Vene pool käsitlenud vaenuaktina ja ähvardanud selle nimel Rumeeniat karistada. Sõda võib iga hetk laieneda.
Venemaa on ähvardanud Soomet. Soome liitumine NATO-ga toob kaasa Venemaa-poolsed meetmed, sealhulgas sõjalised meetmed. Ja nüüd tsiteerin ma ühte teist Soome julgeolekuanalüütikut, üht sõjaväelast, kes ütleb, et Soome valmistumisel võimalikuks sõjaks ei ole küsimuses Soome, vaid küsimuses on Eesti. Kyse ei ole Suomesta, kyse on Virosta, soome keeles öeldes. Ta ütleb väga selgelt, et Eesti kaitsevõime on sedavõrd puudulik, et Soome kaotab oma lõunatiival Eesti-poolse võimaliku kaitse siit lähtuvateks rünnakuteks mõne päeva jooksul. See on Soome sõjaväelaste julgeolekupoliitiline hinnang. Me võime ise siin ju rääkida, kuidas meie julgeolek on tagatud ja meid ei ähvarda mitte miski ja toome juurde siia 800 Briti sõdurit ja lennukeid on juurde toodud.
Loomulikult see kõik on liikumine õiges suunas, aga see ei lahenda seda probleemi, mis meil on. Meie probleem on praegu selles, et Reformierakonna juhitav valitsus ei ole nõus tegema lisaeelarvet, ei ole nõus kas või laenama miljardit, poolteist miljardit eurot, et Eesti kaitsevõime kohe, kiiresti ja usutavalt viia tasemele, kus me ei varise kokku esimese paari päevaga. Selles on kyse, kyse on Virosta. Küsimus on Eestis.