Eesti inimestel tasub käia ära Patarei vanglas või KGB katakombides – ja nad ei otsi enam kunagi selles mõrvarlikus organisatsioonis midagi inimlikku. Vasakpoolsed loomeinimesed aga üritavad seda.
Võib-olla teevad Uued Uudised teatritükile endale liiga, kuid vähemalt reklaam on võigas – “näitab KGB inimlikku poolt”. Ja seda inimlikkuse otsingut seal, kus seda pole, tehakse Eesti Rahva Muuseumis.
BNS kirjutab: “Vaba Lava ja Eesti Rahva muuseumi koostöös etendub tänavu oktoobris lavastus “Keegi KGB-st”, mis uurib KGB inimlikumat poolt.
Etenduse lavastaja on Dmitri Jegorov, kunstnik Konstantin Solovjev, videokunstnik Natalja Naumova, helikunstnik Marten Kuningas ja valguskunstnik Meelis Lusmägi. Laval on neli näitlejat: Ivo Uukkivi, Helgur Rosenthal, Martin Kõiv ning Henrik Kalmet, kes kehastavad rolle endistest KGB-lastest kuni neid jahtivate dramaturgideni.”
Igastahes on tegu olulise häirekellaga, sest kogu Läänes on filmi- ja teatrikunsti sisse toodud tendents, kus üritatakse ka “halbu” mõista. Kui keegi suudab tervet tšekaa-NKVD-KGB-Gulagi süsteemi mõista ja inimlikuna näha, siis tasub tal kolida Venemaale, seal on “mõistjaid” veel palju, üks koguni riigi eesotsas.
Samas pole ka midagi imestada – näiteks Okupatsioonide muuseumis on ennast sisse seadnud neomarksistlik ideoloogia koos radikaalfeminismi ja homoagendaga. Võimalik vaid Eestimaal…