16.10.2024
Arvo Aller.
EKRE saadik ja Riigikogu aseesimees Arvo Aller küsis kolmapäevases infotunnis siseminister Lauri Läänemetsalt politsei ülemäärase jõukasutamise kohta Eesti sõjameeste mälestusüritusel Sinimägedes – kusjuures Läänemetsa puhul joonistub üha enam välja see, et politseid kasutatakse rahvusmeelsete eestlaste vastu.
Arvo Aller: “Hea siseminister Lauri Läänemets peaministri ülejäänud ülesannetes! Nagu ma aru saan, siis kolmanda riikide kodanikega te ei taha tegeleda. Samas politsei tegeleb väga usinasti Eesti riigi kodanikega. Ja teisipäevane “Kuu-uurija” oli väga ülevaatlik sellest, mis toimub suurusjärk 20 kilomeetrit idapiirist Sinimägedes, kui toimus rahumeelne mälestustseremoonia 80 aasta möödumisest Grenaderimäel lahingutest, kus eesti mehed võitlesid Saksa poole peal ja hoidsid kinni rinnet, et oleks võimalik põgeneda.
Kuid sinna oli saadetud ka eriüksus, seal olid kiirreageerijad kohal, seal oli politsei kohal. Tallinnas on tavaliselt olnud kombeks läbi rääkida, kas nad olid jutupolitsei või dialoogipolitsei, aga neid millegipärast sinna ei olnud saadetud, vaid olid kohe kiirreageerijad kohal. Ning sellest tulenevalt seal peeti osalejaid kinni ja inimestel paluti oma tegevust selgitada. Just Eesti Vabariigi hümni ajal viidi inimesed kõrvale ja sellega tekitati neile kindlasti väga tugevat hingelist traumat. Millega tegeleb Eesti politsei?
Ja minu küsimus sellest tulenevalt on, et millistel asjaoludel saadeti politsei ja kiirreageerijad sinna Sinimägedesse, mis asub 20 kilomeetrit suurusjärk Narvast ehk meie idapiirist, kus on meile väga ebasõbralik naaber, et näidata seda, kuidas politsei läheb Eesti kodanike vastu?”
Teise küsimusena jätkas Arvo Aller: “Vabanduse palumine on muidugi üks samme, millega edasi minna, aga ma ei ole näinud ka politseilt mingit reageeringut. Oleks ta siis avalikkuses seda maininud, et see oli vale samm. Aga ikkagi ma ei saanud selles osas vastust, et mis ülesandel ta sinna saadeti. See pidi olema ju sihitud tegevus. Mindi inimeste juurde, koputati õlale, juhatati kõrvale. See ei saanud olla mingi kohapealse tavapolitseiniku enda otsustada, et nüüd ma lähen selle inimese juurde, nüüd ma lähen teise inimese juurde. Neile oli antud konkreetne ülesanne: nende inimeste juurde tuleb minna. Ikkagi, kas selle eest on valmis keegi vastutust võtma, et selline vahejuhtum juhtus?
Samamoodi võib sellega seostada ka Lihula samba oma, mis on omavahel seotud tegevused, kus teatud ajal oli samba koopia juures punane kraana, kes teisaldas selle ära, ja kui minister väidab, et tema sellest ei tea midagi, siis andke andeks, ma kahtlen selles. Minister teab seda. Pidi kraana seal kohal olema õigel ajal, pidi Sinimägedes olema kiirreageerijatele antud ülesanne. Neil pole Narvast palju tulla, täpselt sama, 20 kilomeetrit.
Mul tekib vägisi mulje, et idapiiri kaitsmine jäetakse unarusse teadlikult, et tegeleda pseudoasjadega, oma inimeste nöökimisega, et nemad tunneksid Eesti riigis politsei jõhkrust ja sellist ebapädevust. Ma ikkagi tahaks teada, et kas keegi võtab selle eest vastutuse või see piirdubki ainult vabandusega.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid