14.05.2025
Arvo Aller
Kogu Eestit on vapustanud viimasel ajal hooldekodudes toimuv, kus Pihlakodus vägistas üks töötaja vähemalt kaheksat hooldekodu elanikku ning Valkla Südamekodus peksti surnuks üks eakas hoolealune.
Väärib eraldi välja toomist, et Valkla Südamekodus peksti inimene surnuks juba jaanuaris, ehk prokuratuurile oli see juhtum teada ajal, kui prokurör kommenteeris Pihlakodus vanainimeste vägistamisi sõnadega, et vägistamine võib küll olla vastik, aga ei pruugi tuua tervisekahju. Viimastest arengutest on ilmnenud, et kummalgi puhul prokuratuur ei alusta kriminaalmenetlust juriidilise isiku vastu, ehk siis hooldekodudel süüd ei nähta.
Valkla Südamekodus, kus 84-aastane naine surnuks peksti, töötas 33 inimese peale 2 hooldajat – üks neist ööpäevaringses valves ja üks abihooldaja. See on seaduse järgi piisav.
Kolmapäevases infotunnis võttis Arvo Aller need teemad uuesti üles, ning uuris valdkonna eest vastutavalt justiits- ja digiminister Liisa Pakosta käest, mis on ministri nägemus, kui prokuratuur ei jälgi ega tegutse seaduste alusel, et võtta vastutusele asjaga seotud isikud:
„Kahetsusväärselt on viimasel ajal välja tulnud hooldekodudes toimuvad juhtumid. Võib-olla juriidilise isiku vastutust puudutavalt Riigikogu võttis 2023. aasta novembris vastu karistusseadustiku muudatuse, mis laiendas oluliselt juriidilise isiku vastutust.
Alates novembrist 2023 võimaldab karistusseadustik võtta juriidilise isiku vastutusele muu hulgas juhul, kui juriidilise isiku õiguslikke kohustusi rikkudes on puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu mis tahes isik toime pannud kuriteo,“ pöördus Arvo Aller ministri poole ning jätkas konkreetsemalt: „Pihlakodu juhtumi taustal: Tabasalu Pihlakodu jäi igasugusest vastutusest välja, kusjuures oli ilmselge, et hooldekodu juhtkonna tegematajätmised aitasid kaasa seal toimunud vägistamisele.
Nii et ei tagatud seal olnud hoolealustele turvalist elukeskkonda. Prokurör põhjendas seal vägistatu puhul ja selle protsessi raames, et kannatanul ei olnud vägistamisest üleelamisi ega tervisekahjustust.
Prokurör Arika Lepp ütles, et iga tahtevastane suguühe ei pruugi põhjustada vaimset ega füüsilist tervisekahju. On väga kahetsusväärne, et prokurör sellist asja välja ütleb.“
Arvo Aller lisas veel väga olulise asjaolu oma küsimuses: „Samas oli hooldataval lepingus, et temaga võib tegeleda ainult naishooldaja. Mina küsin, et milliseid soovitusi annab valdkonna eest vastutav minister ehk justiits- ja digiminister, kui prokuratuur ei jälgi ega tegutse seaduste alusel, et võtta vastutusele asjaga seotud isikud?“
Liisa Pakosta vastas: „Teie küsimus puudutas tõesti karistusseadustiku täiendust, mis 1. novembril jõustus ja kus on lisatud juurde juriidilise isiku organisatsiooniline vastutus sellisel kujul, et juhul kui kuritegu toimus seetõttu, et ettevõtte töökorraldus või järelevalve oli puudulik, siis juriidiline isik selle eest vastutab. Ja kui vaadata ikkagi selle seadusesätte mõtet, mis auväärt Riigikogu saalil ka oli selle sätte juures, oli see, et seal peab olema põhjuslik seos. Ehk et kuriteo toimumine peab olema selle tõttu võimalik, et ettevõtte töökorraldus või järelevalve oli puudulik.“
Tähelepanuväärne on ministri järgmine lause vastuses: „Tõenäoliselt oleks kuriteo ära hoidnud olukord, kus kõikidel hooldekodu töötajatel on kogu tööaja jooksul näiteks rinnakaamera, mis kõiki tegevusi filmib.“
Arvo Aller kommenteeris ministri öeldut: „Jah, tõepoolest, ka justiits- ja digiminister tahab, et kõik oleks jälgitav ja kaameratega kaetud, nii teedel ja tänavatel ja igal pool. Nüüd paneme veel hooldekodusse ka kaamerad, et oleks kõike võimalik filmida.“
Arvo Aller ei nõustunud ka kuidagi Pakosta vastuse selle osaga, et kriminaalmenetlus jäeti algatamata, kuna justkui ei tuvastatud puudusi ettevõtte töökorralduses:
„Kui me ütleme, et kõik on õige, et mitte midagi ei tuvastatud, samas see ei toimunud mitte ühekordselt, vaid kaheksal korral! Vägistati erinevaid inimesi, mis on tõeliselt kahetsusväärne, et selline asi üldse toimus, ja see, et see toimus, on fakt,“ kirjeldas Arvo Aller juhtunut ja lisas, et juriidilise isiku rikkumine seisnes juba selles, et selline inimene hooldekodusse tööle võeti ja lasti tal hooldatavatega toimetada ilma, et tal oleks juures olnud abiline, kuigi abihooldaja pidi olema pidi olema sellel töötajal alati kõrval.
„Nii et see on juba selge märk, et juriidiline isik ei täitnud oma seadusest tulenevat ülesannet ja töökorraldus oli puudulik,“ võttis Arvo Aller teema kokku.
Kuna aga teema teemaks oli juriidilise isiku vastutusele võtmine, siis tõstatas Arvo Aller jällegi ühiskonnas väga tulise teema: Slava Ukraini ja Johanna-Maria Lehtme kaasuse.
„Slava Ukraini kui organisatsioon läks küll lõpetamisele, aga sealne juhataja Johanna-Maria Lehtme varastas ju Eesti rahvalt suurusjärk 6 miljonit eurot nimetuse all, et see raha läheb Ukrainasse. Nii nagu praegu meil on kõik sõjaga seotud, siis oli Ukrainaga. Raha varastati ära ja inimene on kadunud. Kas tema endise juhatuse liikmena saab ka mingi personaalse vastutuse, personaalse rahalise nõude? Või kui kaugele on jõutud antud menetlusega, et võtta ka seal keegi vastutusele?“
Lehtme ja Slava Ukrani kohta vastates jäi minister näpisõnaliseks öeldes vaid, et prokuratuur on kinnitanud, et uurimine on lõppjärgus.
Olgu siinkohal välja toodud ka järgmised andmed:
Südamekodu AS käive (2025) on 15 963 464 €, bilansimaht (2025) 17 909 508 €
Südamekodu juhatuse liige, otsustaja on Meelis Mälberg, kes on olnud Otepää vallavanem ning kuulub Reformierakonda. Teine juhatuse liige on Keiu Talve, temal ei ole erakondlikku kuuluvust.
Peamine kasusaaja on Rain Rosimannus.