Asekantsler annab teada – sotsiaalministeerium on avalikult asunud vasakliberaalse ideoloogia teenistusse

Kui tekitati skandaal maaeluminister Mart Järviku ümber, kujundas meedia pildi ametnikest kui apoliitilistest spetsialistidest – sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse aga näitab, millised poliitilis-ideoloogiliselt laetud on sealsed ametnikud.

Sallivuse teemal arutlenud sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse märkis, et Eestis olevat kasutamata suur potentsiaal – võrdsete võimaluste tagamine ja mitmekesisuse suurem väärtustamine võimaldaks edendada nii majanduslikku kui sotsiaalset heaolu.

„Maailm on muutumas üha mitmekesisemaks ja edu saadab meid siis, kui oleme sallivad ja hoolivad. Sotsiaalministeeriumi üks eesmärke on edendada ühiskonnas lahkust, hoolivust ja võrdset kohtlemist,“ kommenteeris Rait Kuuse.

Kuigi Kuuse üritab oma juttudes rõhuda inimlikkusele ja hoolivusele, on sallivusteooria sellises võtmes ikkagi pigem ideoloogiline – selliseid argumente migratsiooni ja  teatud vähemuste osas kasutavad tavaliselt neomarksistid, kellele on see taktika võimu haaramisel.

Miks võib sotsiaalministeeriumi algatusi pidada poliitilis-ideoloogilisteks? Sest ministeeriumi pädevuses on hoolitseda siia juba sisserännanud inimeste eest – kuid pole õigus propageerida edaspidist laialdasemat sisserännet ja sallivust selle suhtes, sest see eeldab juba ühiskondlikku kokkulepet.

Seejuures aga tahab sotsiaalministeerium sallivust edendada Läänes levinud sunduslikkusega – tolerantset suhtumist ei saa edendada kampaaniatega, selle taga peavad olema reaalsed tingimused, mis lubavad inimestel olla salliv – kui miski ohustab nende elulaadi, siis ei saa ka “welcome” karjuda.

Kuuse sõnul ollakse üldiselt arvamusel, et inimesed on õnnelikumad avatud ja sallivas ühiskonnas. Avatus ja mitmekesisus meelitavat ka mujalt maailmast talente ja edumeelseid ettevõtteid, mis aitavad edendada Eesti majandust.

Paraku jätab Kuuse märkimata, et avatus meelitab ka nii terroriste, kurjategijaid kui ka muidusööjaid, mida näitab Rootsis ja mujal Lääne-Euroopas toimuv. Asekantsler toob välja ainult migratsiooni positiivsed küljed, libisedes vaikselt üle negatiivsetest – aga inimestel peaks olema endil õigus otsustada, kas eelistada migrantide töökäsi ja samas nõrgenevat turvalisust, või arengut oma tööjõu piires, aga seejuures turvalises ühiskonnas. Täpsemalt – kas pidevalt sõdivast Aafrikast tulnud inimene tööpingi taga kaalub üles selle, kui kodumaal naistevastase vägivallaga harjunud sisserändaja võib mistahes paigas siinsetele naistele ohtlikuks saada.

2019. aastal Arenguseire Keskuse tellimusel tehtud uuringust „Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga“ selgus, et Eestit iseloomustab üldine solidaarsuse vähesus – teistes uuringus vaadeldud Euroopa riikides tähtsustatakse võrdset kohtlemist kõrgemalt kui Eestis. Euroopale on iseloomulik teistele pühendumus ja võrdsuse hindamine. 1990. aastatest on Eestis küll suurenenud inimeste üldine usaldus, heaolu ja sallivus, kuid mujal on need muutused olnud kiiremad ning võrdluses teiste riikidega on Eesti väärtuste osas maha jäänud.

Eesti on üks negatiivsemalt meelestatud riike Euroopas nii pagulaste kui ka üldiselt sisserände osas. Näiteks enam kui pool Eesti elanikkonnast leiab, et riik peaks senisest enam piirama erineva kultuurilise taustaga inimeste siia elama asumist. Sisserände pärast muretsevad eelkõige inimesed, kes tunnevad ennast ebaturvaliselt ega usalda teisi inimesi enda ümber, samuti need, kes toetavad sotsiaalset ebavõrdsust. Ettevaatlikkust põhjustab ka see, kui sisserändajad järgivad mõnd teist religiooni. Samas on suhtumine näiteks moslemitesse oluliselt paranenud ning üha enam inimesi tunneb end teisest rahvusest inimestega mugavalt.

„Me ei tohiks vaadelda kõiki sisserändajaid või pagulasi ühtse grupina ja selle alusel neile mingeid omadusi omistada. Peaksime rohkem märkama inimest ennast, teiste kultuuride positiivset mõju ning seda, kui palju  erinevad inimesed meie majandusse panustavad,“ ütles Kuuse.

Kuuse ei arvesta, et paljud inimesed tahavadki elada ühekultuurilises ühiskonnas ega taha oma riiki teistest kultuuridest inimesi seetõttu, et erinevused mentaliteedis, kommetes ja traditsioonides soodustavad konfliktide teket. Näiteks seesama islam on Euroopasse kaasa toonud naisi alandava suhtumise, nende suguelundite sandistamise, agressiivsuse teistest uskudest inimeste vastu, kinnised no-go-tsoonid ja usulise taustaga terrorismi.

Ebaturvalisust põhjustav sisseränne tõi kaasa plahvatuste arvu kasvu Rootsis, pussitamised ja vägistamised Soomes Turus ja Oulus, käperdamisöö Kölnis ja teistes Saksamaa linnades, rünnaku sõnavabaduse vastu Charlie Hebdo toimetuses, pea igapäevased pussitamised Lääne-Euroopa linnatänavatel ja nii edasi – sellest võib sotsiaalministeeriumi asekantsleri arvates ka vaikida.

Kuuse teooriad ei anna sisuliselt inimestele võimalust ka “ei” öelda, juhul kui nad lihtsalt tahavad olla oma rahva keskel ilma võõraste pärast närve rikkumata.

Olgugi, et hoiakud seksuaalvähemuste osas on aastatega muutunud paremaks, näiteks on tõusnud kooseluseaduse toetajate hulk, ei pea endiselt paljud inimesed homoseksuaalsust vastuvõetavaks. „Aja jooksul on suhtumine seksuaalvähemustesse õnneks muutunud sõbralikumaks, kuid stereotüüpide murdmine ja mõistmise edendamine peavad jätkuma,“ sõnas Kuuse.

Kuuse jätab arvestamata homoagenda agressiivsuse ja samaaegselt toimuvad rünnakud traditsioonilise mees-naine-abielu vastu, noorte sekka imbuva soovahetustrendi, laste varase seksualiseerimise ja palju muud, mida sellised vähemused jõuliselt levitavad.

Sotsiaalministeerium seisab selle eest, et igaüks saaks elada turvalist ja head elu, kartmata diskrimineerimist või kiusamist. 6. jaanuarist 16. veebruarini kestev kampaania “Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed” kutsubki üles lahkusele ja mõistmisele teiste inimeste suhtes, kes võivad meist erineda. Kampaaniaga soovitakse tõsta teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja näidata vähemustesse kuuluvate inimeste panust meie ühiskonda.

Tegelikult on sotsiaalministeerium asunud ideoloogilisele rünnakule, et istutada ka Eesti ühiskonda “euroopalikud väärtused.”

UU