Süvariik, vasakerakonnad ja riigi poolt rahastatavad meediamajad upitavad ametisolevat õiguskantslerit Ülle Madiset, kui „väga head kandidaati“, presidendiks. Ka enamus parlamendierakondadest (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid, aga ka Keskerakond ja Isamaa) on juba avalikult välja hõiganud, kuidas nemad oleks valmis Madise kandidatuuri toetama. EKRE seda ei tee. EKRE-l on oma kandidaat – Mart Helme, kes sobib presidendi rolli suurepäraselt nii oma kompetentsi kui ka kogemustega. Seda paremini, kui ükski teine seni väljahõigatud nimedest.
Lisaks pole Ülle Madise õiguskantsleri ametiski oma ülesannetega hakkama saanud.
Nimelt näeb seadus ette, et õiguskantsler täidab tulenevalt lapse õiguste konventsiooni artiklist 4 lapse õiguste kaitse ülesandeid. Seda Ülle Madise täitnud ei ole. Madise on jätnud lapsed pedofiilide eest kaitseta, ta pole laste eest seisnud. Oma tegudega ja otsustega on ta näidanud toetust hoopis pigem pedofiilidele. Nii käis ta pedofiilia eest karistada saanud Peeter Helme raamatuesitlusel ja aitas vaigistada avalikuks tulnud skandaali, milles Marko Mihkelson oli oma kasutütardest teinud pedofiilseid fotosid. Laste turvalisus ja heaolu teda ei huvitanud.
Samuti oli Madise õiguskantslerina Kaja Kallase valitsuse poolt läbiviidud koroonaterrori ajal peidus. Valitsus rikkus jultunult inimeste põhiseaduslikke õigusi, aga õiguskantsler ei kuulnud ega näinud midagi. Ometigi ütleb seadus, et õiguskantsler teostab järelevalvet põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle täidesaatva riigivõimu asutuste poolt.
Ka ei näinud õiguskantsler Ülle Madise probleemi põhiseaduse vaatevinklist, kui praegune koalitsioon (Reformierakond ja Eesti 200) vaigistasid nö jõuvõtetega ja mõjuvõimu kasutades riigikogus opositsiooni. Õiguskantsleri suust ei tulnud ühtegi kriitilist hinnangut ega kommentaari selle kohta. Ometigi on õiguskantsleri üks peamisi ülesandeid teostada järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele vastavuse üle.
Ka ei näinud Ülle Madise probleemi, kui oli vaja Kert Kingol ja Kalle Grünthalil prokuratuuri ja kapo poolt fabritseeritud kuriteo alusel saadikupuutumatus ära võtta. Madise tegi 2023. aasta augustis Riigikogule ettepaneku võtta Kert Kingolt saadikupuutumatus, et võimaldada tema suhtes kriminaalmenetluse jätkamist. Seaduse järgi peab õiguskantsler kaitsma inimest avaliku võimu ja ametnike omavoli eest ja kontrollima, et avalikke ülesandeid täitvad asutused ja isikud ei rikuks oma tegevuses inimese põhiseadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi.
Ja muidugi e-hääletus. Kuigi e-hääletus ei vasta põhiseaduses sätestatud ühetaolisuse nõuetele ja ilmnenud on järjest rohkem anomaaliaid, mis viitavad otseselt selle kaudu toime pandud võltsimistele, siis Ülle Madise ei näe selles probleemi. On ta ju ise üks e-hääletuse nö autoritest ja seetõttu ka suur toetaja.
Ja nüüd tahetakse teda presidendiks!
Õiguskantslerina ta muidugi teab, et ametisoleva õiguskantslerina ta ei tohikski presidendiks kandideerida, sest nagu Tallinna Ülikooli avaliku õiguse ja õigusteooria külalisprofessor Madis Ernits on selgitanud – „õiguskantsleri ja Riigikogu vaheline põhiseaduslik järelevalvesuhe muutub seeläbi ühepoolsest kontrollisuhtest vastastikuseks sõltuvussuhteks, mida põhiseaduse paragrahv 139 (õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu) ilmselgelt ette ei näe. Tekkiv huvide ja rollikonflikt ei ole sugugi lühiajaline ega tähtsusetu, vaid on ilmselge ja põhimõtteline ja seab tõsise kahtluse alla tema võime täita põhiseadusest tulenevat sõltumatu järelevalvaja ülesannet. Seetõttu ei pruugi olla põhiseaduse järgi lubatav, et ametis olev õiguskantsler asub kandideerima Vabariigi Presidendiks.»
Täna on Ülle Madise teavitanud, et „Minult ei ole riigikogu liikmed kandidaadina ülesseadmise nõusolekut küsinud, ma ei ole end ka ise kandidaadiks pakkunud“ ning lisab „Mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada“.
Samas andis ta mõista, et kui talle vastav pakkumine tehakse, siis on ta valmis seda väga tõsiselt kaaluma. Esmaspäeval koguneb Riigikogus vanemate kogu, kus ilmselgelt hakatakse veel kahtlevaid Keskerakonda ja Isamaad veenma. Kui see õnnestub, siis on Madise uus president, seda ilma igasuguste konkurentsita, ilma debattideta. Siis mitte ei valita meile presidenti, vaid määratakse just nimelt tagatubades poliitilise eliidi poolt, mille vastu EKRE just ongi ja mistõttu EKRE kogub rahva seas toetust Mart Helmele ning omakorda toetab otsevalimisi.
Kui see 2. septembril Riigikogus läbi ei lähe, liiguvad need valimised valijameeste kogu ette ja need arengud on siis palju huvitavamad.