09.11.2023
Tukkuv saadik
Riigikogu kantselei direktor saatis vastuse EKRE fraktsiooni pöördumisele seoses alkoholi tarbimisega Riigikogu hoones, milles kirjutab, et joomine Toompea lossis pole nii tõsine probleem, et midagi kardinaalselt muuta.
„Riigikogu juhatusel ei ole kavas vastavaid sätteid muuta, kuna alkoholi tarbimisega seonduvaid olukordi on Riigikogu hoones olnud üksikuid ja need ei kaalu üles alkoholi sissetoomise keelustamisega kaasnevaid meetmeid,“ seisab Antero Habicht saadetud vastuses. „Üksikuid alkoholi tarbimisega seotud ebameeldivaid juhtumeid ei ole võimalik täielikult välistada, sest vääritu käitumise eest ei ole sajaprotsendilist kaitset. Samas on olemasolevad võimalused korra tagamiseks Toompea lossis piisavad ja on põhjust arvata, et need toimivad ka edaspidi.“
Tema sõnul arutas riigikogu juhatus seda pöördumist ning oli nõus kantselei poolt edastatud selgitustega, mis toetub suuresti riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, mis näeb ette, et istungi juhataja tagab istungi ajal korra istungisaalis ja rõdudel. Riigikogu hoonetes reguleerib korra riigikogu juhatuse kinnitatud „Riigikogu kinnistute sissepääsu- ja turvakord“.
Selgituses seisab, et „riigikogu liikme suhtes ei saa rakendada täies ulatuses kõiki riikliku järelevalve erimeetmeid, mida korrakaitseseaduse ette näeb“, seda seoses riigikogu liikme staatusega.
Erimeetmeid võib rakendada juhul, kui tekib vajadus tõrjuda kõrgendatud ohtu isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele või suure väärtusega varalisele hüvele või kui esineb vahetu kõrgendatud oht, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab.
Riikliku järelevalve erimeetmete hulka kuuluvad muuhulgas joobeseisundi kontrollimine ja tuvastamine ning viibimiskeeld. Viibimiskeeld seisneb õiguses ajutiselt keelata isiku viibimise teatud isiku läheduses või teatud kohas, kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule või kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma teatavate asjaolude olemasolul.
„Joobeseisund ei ole iseenesest aluseks riigikogu liikme suhtes mingisuguste korrakaitsemeetmete rakendamiseks. Kui esineb vahetu kõrgendatud oht või rünnak, tõrjutakse see sõltumata sellest, kas riigikogu liige oli joobes või mitte,“ seisab vastuses, kus juhitakse ka tähelepanu asjaolule, et teadaolevalt ei ole taolist olukorda riigikogu liikmetega alates 1992. aastast juhtunud.
„Kui nähtavalt joobes riigikogu liige soovib viibida Toompea lossis, sh istungi ajal riigikogu saalis, ja ta ei kujuta endast kõrgendatud ohtu nimetatud väärtustele, ei ole valveteenistusel õigus teda lossist või riigikogu saalist kohustada välja minema ega allutada joobe tuvastamisele, kui isik seda ise ei soovi.
Istungi juhataja võib teha isikule ettepaneku istungisaalist lahkuda, võttes vajadusel vaheaja, ent kohustada riigikogu liiget saalist lahkuma ei saa. Selleks tuleks muuta riigikogu liikme staatuse seadust.
“Alkoholi kaasavõtmine Toompea lossi ei ole keelatud ei riigikogu liikme, siin töötavate isikute ega muude isikute poolt. Alkoholi müüakse ka Toompea lossi kohvikus. Riigikogu kinnistute sissepääsu- ja turvakord ei luba siseneda lõhkeainete ja kergestisüttivate ning muude ümbruskonnale ohtu kujutavate ainete ja esemetega, mille ohtlikkuse suhtes võtab valvepolitseinik seisukoha igal konkreetsel juhul eraldi,” seisab vastuses.
EKRE fraktsioon saatis kõnesoleva pöördumise kantselei direktorile ja riigikogu juhatusele pärast seda, kui ühe ööistungi ajal tarvitas parlamendisaadik ja mõned külalised riigikogu kohvikus nii sealt ostetud kui ka kaasavõetud alkoholi, samuti pidi riigikogu aseesimees istungi katkestama, et talutada alkoholijoobe tunnustega ja tukkuma jäänud Eesti 200 saadik istungitesaalist välja.
Loe lisaks:
EKRE nõuab riigikogu juhatuselt alko- või narkojoobes saadikute istungitelt kõrvaldamist