Kolmapäeval teatasid Lissaboni ülikooli teadlased, et nad leidsid seni heledaimalt säravad universumi noorusaegadest pärinevad tähed. Tundub enam kui võimalik, et need kaunid, igivanad päikesed kuuluvad kõige esimeste tähtede sekka, mis moodustusid miljard aastat pärast Suurt Pauku, kirjutab Forbes.
Mida kaugemale kosmose sügavustesse me pilgu heidame, seda enam liigub meie vaatepilt ajas tagasi. Hubble’i teleskoobi ja mitmete maailma suurimate teleskoopide abil leidsid astronoomid Lissaboni ülikooli doktori David Sobrali käe all suure hulga galaktikaid, kus säravad tohutud sinised tähed. On arvata, et tegu on tähtede esimese põlvkonnaga, mis seni jäi vaid teooria valdkonda. Üks neist galaktikatest – GR7 on omavanuste tähekogude seas seni nähtuist eredaim. Ta särab kolm korda tugevamalt kui tema seni avastatud eakaaslastest kõige eredam.
See galaktika asub astronoomide sõnul 12 miljardi valgusaasta kaugusel. Uuringu tulemused avaldatakse peagi ajakirjas The Astrophysical Journal.
Arvatakse, et CR7s ja teistes sarnastes galaktikates – liigitatud kui Populatsioon III – nähtud tähed moodustati Suure Paugu jäänukitest. Vesinik, heelium ja pisut liitiumi moondati nendes raskemateks elementideks nagu hapnik, lämmastik, süsinik ja raud, ilma milleta ei oleks elu võimalik.
“See avastus ületas meie ootusi algusest peale, sest me ei oodanud, et me leiaks nii ereda galaktika,” ütles David Sobral. “Siis, kui me hakkasime tasapisi CR7 omapäradelt katet kergitama, jõudis meile kohale, et me ei olnud üksnes leidnud kõige säravamat kauget galaktikat, vaid et sellel olid kõik Populatsioon III tähtede omadused. Just need tähed moodustasid esimesed rasked aatomid, ilma milleta meid siin ei oleks. Sellest enam põnevamaks ei saa minna.”