30.07.2018
Scoutspataljon Mali missiooniks harjutamas.
Kas Eesti ühiskond on ikkagi adunud, et juba mõne nädala pärast saadab riik oma kaitseväelased otsesesse sõtta?
Eesti plaanib saata augustis kuni 50 kaitseväelasest koosneva jalaväerühma aastaks Malisse, üksus hakkab teenima Prantsusmaa juhitaval terrorismivastasel missioonil Barkhane, vahendab BNS.
Üksusesse kuulub 36 jalaväelast, lisaks tõlgid, lahingupioneerid ning kuueliikmeline toetusüksus. Üksus hakkab kasutama soomustransportööre Pasi XA-188. Kaitsevägi saadab Malisse kokku viis soomukit, neist üks tagavaraks.
Eesti üksus hakkab paiknema Mali keskosas Gao linna lähedal asuvas sõjaväebaasis. Eesti üksuse ülesanneteks on baasi kaitse, patrullid Gao linnas ning nad peavad valmis olema ka kiiret reageerimist nõudvate ülesannete täitmiseks.
Eesti saadab jalaväerühma Malisse kokku kolmeks nelja kuu pikkuseks rotatsiooniks. Barkhane missioon hõlmab endisi Prantsuse kolooniaid Malit, Tšaadi, Nigerit, Mauritaaniat ja Burkina Fasot.
Viimase aja uudised räägivad verevalamistest ja lahingutegevusest Malis ja Nigeris, kusjuures missioonisõdurid pole mitte poolte lahutajad, vaid otseselt üks vaenupool. Malis on hukkunud kümneid sealse armee sõdureid, aga ka prantslasi ja teiste liitlasriikide sõdureid.
Kogu Barkhane piirkond on islamiäärmuslaste uus tegevuspiirkond, kusjuures sinna minnakse ka Lähis-Ida Islamiriigist. Verevalamised käivad ka naaberriikides Nigeerias ja Kamerunis. Lisaks sellele on Saheli-tagune Must Aafrika uus suurem rändepiirkond.
Taustaks viimaste päevade uudiseid BNS-ilt. “USA Aafrika väejuhatus teatas pühapäeval, et hakkas aasta alguses relvastama Nigeris asuvaid USA droone.” “Mali keskosas tapeti hõimuvägivallas 17 inimest.” “Saheli piirkonnas tegutseb mitu islamiäärmuslikku rühmitust ja vähemalt üks neist, Boko Haram, tegutseb ka Nigeris.”
Kriitikud nimetavad Eesti osalemist Barkhane missioonil kaasalöömiseks Prantsusmaa koloniaalsõjas, sest sellel riigil on piirkonnas erilised majandushuvid.