21.04.2015
eduard-ahrens
Kuusalus asuv Laurentsiuse Selts on otsustanud rajada Eduard Ahrensile mälestusmärk. 2011. aastal toimunud mälestusmärgi ideekavandite võistluse võitis Aivar Simsoni ja Paul Männi kahe meetri kõrgune imposantne pronksskulptuur. Seejärel alustas Laurentsiuse Selts üle-eestilist rahakogumist eesti keele ortograafia uuendaja mälestuse jäädvustamiseks.
Kogutud raha eest avati 10. augustil 2013 Eduard Ahrensi monumendi graniitsokkel. Laurentsiuse Seltsi esimees Sulev Valdmaa ütles, et 12. aprilliks 2015 oli ausamba jaoks kogunenud 6166 eurot rahva annetusi paljudelt organisatsioonidelt, äriühingutelt ja eraisikutelt. Ka riigieelarvest ja Kuusalu valla eelarvest on monumendi heaks eraldatud 5000 eurot. Raha kogumine jätkub, et Eduard Ahrensi hiljemalt 215. aasta sünniaastapäevaks avada talle mälestussammas.
Eduard Ahrens oli baltisaksa päritolu kirikutegelane ning eesti keele uurija ja keelekorraldaja.
Kirikukeele uuendajana avaldas ta 1843. aastal eesti keele grammatika Selle teose tõttu peetakse teda tänapäevase eesti keele ortograafia loojaks. Ahrensi kirjaviisireformi ajend oli püüd kirikukeelt rahvapärastada. Ahrens märkas kirikuõpetajana rahvakeele ja kirikukeele süvenevat erinevust. 19. sajandi algul olid enamik kirikuõpetajad sakslased ning piiblikeel toetus saksa ja ladina keele grammatikale. Ahrens soovis muuta kirikukeelt rahvapärasemaks.
1853. aastal ilmus grammatika teine trükk koos lauseõpetusega. Ahrens tegi ettepaneku minna üle vanalt kirjaviisilt soomepärasele kirjaviisile, mis sobis eesti keele hääldusega paremini. Tema soovitatud uus kirjaviis hakkas levima 1860. aastate teisel poolel.
Kuulsast keelemehest ja temale ausamba rajamisest räägiti pikalt ka 30.märtsil Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis korraldatud konverentsil „Kummardus Ahrensile“ ja sellele järgnenud aktiivgrupi nõupidamisel EELK Konsistooriumi saalis.
Annetusi ausamba rajamiseks saab jätkuvalt teha MTÜ Laurentsiuse Seltsi kontole EE871010220114903012