Kui kevadel rääkis valitsus 120 miljonist eurost aastas, septembris 200 miljonist eurost aastas, siis nüüd planeerib valitsus maksu kehtimise täisaastal 230 miljonit eurot tulu.
Rahandusministeerium avaldas täna automaksu eelnõu, mis keskendub väljatöötamiskavatsuses planeeritust enam auto keskkonnamõju maksustamisele, seejuures peavad enam maksma raskete ja suurema CO2 heitmega sõidukite omanikud. Edasi läheb seaduseelnõu kolmeks nädalaks kooskõlastusringile ning valitsus soovib selle seadusena vastu võtta uue aasta alguseks.
Maksu hakkaks riik eelnõu järgi koguma 2025. aastast. Esimese täisaastaga soovib riik koguda maksuga eelarvesse ligikaudu 230 miljonit eurot. Aastamaksu tuleb tasuda kord aastas 1. oktoobriks, seda tasub auto omanik või liisinguvõtja ning haldab maksu- ja tolliamet.
Rahandusminister Mart Võrklaeva (Reformierakond) sõnul on maksu eesmärk pidurdada autostumist võrreldes 2021. aasta seisuga 1-3 protsenti.
Kui eelnõu väljatöötamiskavatsuse järgi oleks pidanud registreerimistasu tasuma ka esmasel omanikuvahetusel, siis avaldatud eelnõu järgi vaid uue või kasutatud sõiduki esmasel registreerimisel Eestis.
Sõiduauto registreerimistasu on kolmeosaline, millest baasosa moodustab 300 eurot, sellele lisanduvad CO2 komponent ja täismassi komponent, mis algab tavaautodel kahest tonnist ja elektriautodel 2,4 tonnist. Täiselektrilise sõiduki registreerimistasu koosneb baasosast ja massiosast.
Füüsilisele isikule kuuluva auto tasu vähendab aja jooksul vanusekordaja, juriidilistele isikutele kuuluvatele autodele see ei kohaldu.
Sõiduauto aastamaks koosneb nagu ka registreerimistasu baasosast, CO2 komponendist ja täismassist. Kui eelnõu väljatöötamiskavatsuses oli baasosa suuruseks arvestatud 30 eurot, siis ministeeriumis valminud eelnõus tõsteti see 50 eurole.
Registris CO2 näitaja puudumisel arvestatakse baasosa 50 eurot ning mootori töömahust lähtuvat osa, kus iga kuupsentimeeter korrutatakse 0,05 euroga, võimsusest lähtuvat osa, kus iga kilovatt korrutatakse 0,80 euroga ja massiosa.
Mootorsõidukimaksu tasumisest on vabastatud päästeautod, kiirabiautod ja teised alarmsõidukid (välja arvatud ministrite jms autod).
Maksuvabastuse alla lähevad ka puuetega inimestele ümber ehitatud autod, kuid üldist maksuvabastust puuetega inimesed ei saa.
Rahandusministri sõnul valmistab kliimaministeerium ette lahendusi, kuidas võimaldada niinimetatud fantoomautodest vabanemist. Autokollektsionäärid erandit ei saa, kuid rahandusminister märkis, et üle 20-aastastele autodele kehtib siiski 50-eurone aastamaksu baasosa.
Maksu alla lähevad ka ATV-d ja mootorrattad.
Autokollektsionäär, Rõuge vallavolikogu esimehe Mati Kuklase (EKRE) kommentaar:
„Täna siis käis rahandusministeerium välja uue automaksu kava. Esiteks siis registreerimismaks. See tähendab, et esmaregistreerimisel kehtib nn. baasmaks, mis on 300.-. Sinna lisandub veel maks iga CO grammi eest, mis auto eraldab 1 km läbisõidu kohta. Näiteks kuni 117 g/km eraldava auto puhul on see maks 5.- 1 g kohta. See proportsionaalselt suureneb, näiteks üle 200 g/km kohta auto puhul on see juba 80.-. See teeb suure mootoriga USA autode esmaregistreerimise võimatuks. Aga sellest pole veel küllalt, iga kilo eest, mis ületab 2000 kg auto täismassi tuleb välja käia veel 4.-. Nii, et suuremate ja võimsamate sõidukite ihalejatel tuleb hakata kuni 12 000.- välja käima esmaregistreerimise eest.
See pole veel kõik. Lisandub ka aastamaks. Kõigile üle 20 a. sõidukitel on see 50.- aastas. Noorematele lisanduvad samasugused CO ja kaalu maksud, nii et kõige võimsamate ja raskemate autode aastamaks võib küündida 1000.-ni. Kasutatakse mingit koefitsienti, mida uuem auto, seda suurem maks.“