20.08.2020
Äärmuslane Vilja Kiisler sööstis Mikk Pärnitsat rinnaga kaitsma.
Uute Uudiste kaasautor Priit Tali vastab Eesti Päevalehes ilmunud Vilja Kiisleri loole avaliku kirjaga.
„Hää Vilja Kiisler! Teatavas mõttes hakkan ma Teid imetlema. Ainult väga tark inimene suudab võtta reaalsed asjaolud, teha neist absoluutselt äraspidised järeldused ning kirjutama sellest kokku pealiskaudsel lugemisel usutavana tunduva loo. Pean siin muidugi silmas Teie viimast roosa kleidi lugu Päevalehes.
Te toote ära presidendi sõnad „Iga teine vägivallakuritegu Eestis on perevägivallakuritegu. Mullu registreeriti üle 4100 perevägivallakuriteo, 14% rohkem kui aastal 2018. Kasvanud on nii teatamine kui ka menetlemine.” Ning deklareerite selle kohta, et „Need on faktid.“
Loomulikult, need ongi faktid ning seda ei ole vist keegi püüdnud vaidlustada. Iseasi on, mis nende faktidega teha, kuidas neid tõlgendada ja milliseid järeldusi konstrueerida.
Meil on kolme aastakümnega kogunenud igavene hunnik seadusi. Nagu me kõik teame, on asjalike seaduste hulgas ka viletsaid, puudulikke, ehk lausa rumalaidki. Ja teate mis? Eranditult KÕIK kehvad seadused on vastu võetud meie parlamendis. Seega on kurja juureks Riigikogu institutsioon? Või lausa parlamentaarne riigikord?
Absoluutse enamuse liiklussurmadest on teedel-tänavatel põhjustanud autojuhid. Seega juurpõhjuseks on autojuhtide olemasolu? Või autode olemasolu? Või hoopis teede olemasolu? Muide, kas Teil on juhiluba ja neljarattaline sõber? Kui on, kas tunnete siis end kaasvastutavana avariides hukkunute pärast?
Selline kole nähtus, nagu koolikiusamine, leiab tervikuna aset koolis või kooliga otseselt seotud olukordades. Seega algne põhjus selliseks vägivallanähtuseks on koolisüsteemi olemasolu?
Tunduvad ehk totrad näited, kuid mille poolest need erinevad arvamusest, et perevägivalla peamiseks põhjustajaks on perekonnainstitutsiooni olemasolu?
Mitte ühtegi, ei head ega halba otsust, toimingut, tehingut läbi terve ajaloo ei ole teinud ükski institutsioon. Eranditult iga otsuse või teo taga on inimene (inimesed). Idiootlik oleks süüdistada kommunismi või natsismi kuritegudes Vene või Saksa rahvast Sama idiootlik oleks islamiäärmuslaste terroriplahvatustes süüdistada koraani. Selliseid näiteid võib tuua lõputult, mõte jääb samaks – iga sigaduse eest vastutavad konkreetsed inimesed.
Ja see puudutab täpselt samamoodi ka perekonda. Vägivaldne mölakas jääb vägivaldseks mölakaks olenemata tema perekonnaseisust. Ning tolerantsest ja toredast inimesest ei saa abielludes kaabakat.
Ning JUST SELLES on antud roosakleiditeema rõhukoht!
Kampaania „See pole okei“ on tõenäoliselt igati tänuväärne algatus. Pean tunnistama, et ma ei ole sellega otseselt kursis, kuid möönan, et see võib olla vägagi asjalik.
Kui aga seda asja veab inimene, kes lahendusena olukorrale pakub hävitada traditsiooniline perekond, mis EI OLE ega saagi olla kuidagi üksikpersoonide hälvete põhjuseks, siis on siin midagi väga valesti. Ja selles peituv silmakirjalikkus on vaid osake probleemist.
Te teate väga hästi kokkuvõtlikke tuumseisukohti Pärnitsa kõnest –
„Eesti perekond on hetkel aga lapse ja ka täiskasvanud naise jaoks kõige ohtlikumaks paigaks.“
„Hetkel on seis selline, et traditsiooniline perekond on lapsele kõige ohtlikumaks kohaks ..“
Ma küll ei tea midagi Teie lapsepõlvest, Teie vanematest ega vanavanematest, kuid ma ei kujutle Teid siiralt uskumast, et kõik hea olete saanud koolist, sõpruskonnast, ühiskonnast ning kõik halb on tulnud pere rüpest.
Pärnits ei ole pakkunud ratsionaalseid lahendusteid vägivalla vähendamiseks, vaid osutab „süüdlasele“ – see on traditsiooniline perekond.
Veel üks lõik Teie loost –
„Kui nüüd riik peaks Pärnitsalt auhinna ära võtma, siis ütleb ta sellega järgmist:
1) pedofiilia ei ole Eesti riigi silmis probleem, millega tegeleda;
2) uuringud, mis ütlevad, et suur osa väärkohtlemisjuhtumeid pannakse toime ohvri lähedaste poolt, ei huvita Eesti riiki, selles teemas ei ole spetsialiste kuulata tarvis;
3) mis toimub perekonnas, peab jääma perekonda, sest see on püha.“
Ei! Riik ütleb sellega, et pedofiilia on probleem, et uuringud on ülivajalikud ning ka privaatses sfääris toimuvate sigadustega peab ühiskond tegelema, kuid nende probleemide lahendamiseks on absoluutselt vastuvõetamatu perekonnainstitutsiooni hävitamine.
Ja vastavalt Põhiseaduse 27. paragrahvile ei ole võimalik mingil moel riigi tasandil tunnustada inimesi, kes võitlevad perekonna hävitamise eest.“