“Avatud” Eesti riik jätkab aktiivselt kvoodiimmigrantide sisseveoga seotud tegevusi

Kuigi kvoodiimmigrandid pagevad Eestist ja valitsuse väitel uusi võetavat uusi vastu vaid vanade kokkulepete raames, näitab reaalne tegevus, et võimulolijad kavatsevad jätkuvalt alluda Euroopa Komisjoni survele ja tuua põgenikke ka edaspidi sisse.

Lisaks kolmekordistunud summale, mis läheb keeleõppeks kahe aasta jooksul, kuulutasid sise- ja sotsiaalministeerium välja hanke, leidmaks Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimestele tugiisikuteenuse pakkujat. Kaks ministeeriumit otsivad partnerit, kes pakuks kahe ja poole aasta jooksul Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimestele tugiisikuteenust ning muid kohanemist toetavaid tegevusi, edastas siseministeerium BNS-ile.

Toetuse abil pakutakse vähemalt 200 Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimesele tugiisikuteenust ning vähemalt 350 inimesele kohanemist toetavaid tegevusi. Taotlusvooru kogueelarve on 425 000 eurot ja seda rahastatakse 75 protsendi ulatuses varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondist ning 25 protsendi ulatuses riigieelarvest. Pagulaste keeleõppeks aga on sel ja tuleval aastal ette nähtud kokku 400 000 eurot.

Peale selle otsib riik ka pagulastele kortereid, eelistatavalt pindu, mille üüri saab katta toimetulekutoetusest. Sotsiaalministeeriumi nõuniku Kaisa Üprus-Tali sõnul otsitakse korras sanitaartehnikaga, sissekolimiseks sobilikke kortereid peamiselt Tallinna ja Harjumaale, sest see on pagulaste endi soov. Samas ei soovi üüriturg pagulastele eriti kortereid pakkuda, põhjuseks usaldamatus, keelebarjäär ja palju muud.

Üürileandjate hirm probleemide ees pole tekkinud tühjalt kohalt. 188 Eestisse toodud kvoodipagulasest on siit lahkunud nüüdseks 95. Mõni on seda teinud üleöö, jättes maha võlad. Uute tulijate elu ei tee lihtsamaks fakt, et kaks Süüria meest on siin elades kippunud oma naise elu kallale, neist üks mõisteti möödunud sügisel kümneks aastaks vangi, vahendab BNS Postimeest.

Kõigist neist meetmetest võib järeldada, et riik valmistub endiselt uusi kvoodipagulasi vastu võtma, kuid ühiskond on nende suhtes ettevaatlikumaks muutunud ja enam ei meelita ka tugiisiku riiklikult rahastatav töökoht. Kiuslikult võiks aga kõigile omaaegsetele “sallivuslastele” meelde tuletada, et neil on endiselt võimalus pagulastega peavarju jagada.