01.11.2019
Põllud ootavad harimist, kuid ohtlikust haigusest tingitud kriis seab ka siin omad tingimused. Pilt on illustratiivne.
Balti riikide ja Poola koostöö põllumajanduse vallas on kahtlemata tervitatav, sest ka EL-is tuleb neil vanade liikmesmaade põllumeestega kõvasti konkureerida.
31. oktoobril Tartus toimunud kohtumisel allkirjastas maaeluminister Mart Järvik koos Baltimaade ja Poola kolleegidega ühisavalduse happeliste muldade lupjamise kohta.
Euroopa Liidu seatud ambitsioonikate kliimaeesmärkide elluviimiseks on ka põllumajanduses vajalik võtta täiendavaid meetmeid, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada süsiniku sidumist.
Uuringud on näidanud, et muldade happelisuse ja süsiniku sisalduse vahel on tugev seos – mida happelisem on muld, seda väiksem on selle süsiniku sisaldus. Korrapärane ja süsteemne lupjamine parandab muldade olukorda märkimisväärselt.
„Allkirjastatud ühisavalduse eesmärk on tagada, et Euroopa Komisjon käsitleks happeliste muldade lupjamist ühe võimaliku keskkonna- ja kliimameetmena, mida oleks võimalik rahastada ühise põllumajanduspoliitika raames uuel eelarveperioodil,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.
Kohtumisel arutati ka toidupettuste vähendamise võimalusi. Tarbijad soovivad värskeid ja kõrge kvaliteediga tooteid tarbida aasta läbi, mistõttu rahvusvaheline toidukaubandus järjest suureneb. Tarneahelad on muutunud pikaks ja keerukaks ning paljud riskid ja probleemid on piiriülese iseloomuga.
„Väga oluline on see, et sarnaste huvidega riigid – Eesti, Läti, Leedu ja Poola – teeksid senisest tihedamat koostööd võitluses toidupettustega,“ kommenteeris minister Järvik.
Kohtumisel osalenud pidasid oluliseks pettuseteemalise teabevahetuse tõhustamist ning riikidevahelise koostöö edendamist, et vähendada riski inimeste tervisele, majandusele ning ettevõtete ja riikide mainele. (BNS)