09.03.2018
Poola noormees lipuga
Postimees vahendab kiiduväärt uudist “Baltimaad ei toeta Poola karistamist” ning nüüd jääb üle vaid oodata Eesti seadusandliku ja täidesaatva võimu heakskiitvat kaasaminekut.
Täna Vilniuses kohtunud Balti riikide peaministrid teatasid, et ei toeta Euroopa Liidu sanktsioone Poolale seoses sealse kohtureformiga.
“Me mõistame Poola soovi ja vajadust läbi viia kohtureform ning kui juhtub nii, et Poola suhtes püütakse piiranguid rakendada, toetab Leedu Poola Vabariiki,” ütles ajakirjanikele Leedu valitsusjuht Saulius Skvernelis, kes võõrustas Vilniuses Balti riikide ja Poola peaministreid.
Sama mõtet kordas ka Läti peaminister Maris Kučinskis: “Me ei soovi, et Poola suhtes mingeid karistusi rakendataks.”
Eesti peaminister Jüri Ratas märkis, et küsimust Poola hääleõiguse piiramist Euroopa Liidu istungitel ei saa isegi arutada. “Me ei või lubada, et see nii kaugele läheks, sest just dialoogi teel on meil võimalik Euroopa Liidus ühine seisukoht välja töötada,” lisas Eesti valitsusjuht.
Pöörake tähelepanu erinevustele: Leedu ütleb “Mõistame ja toetame!”, Läti “Me ei soovi karistusi Poolale” ja Eesti “Me ei või lubada, et asi nii kaugele läheks!” Ratas jäi ümmarguse jutu juurde, nõudes dialoogi ja Euroopa Liidu ühist seisukohta – kuigi on teada, et Poola ei kavatse survele järele anda. Vähemalt Postimehe edastatud sõnastus jätab Ratasele ruumi lubadusest kaudselt mööda minna.
Siinkohal sooviks just peaministri hinnangut tema sõnade “küsimust Poola hääleõiguse piiramist Euroopa Liidu istungitel ei saa isegi arutada” järel – kuidas suhtub Jüri Ratas fakti, et europarlamendis toetasid seda resolutsiooni ka Eesti saadikud Kaja Kallas, Tunne Kelam, Ivari Padar ja Indrek Tarand. Praegu jääb kahtlus, et Eesti peaminister nõustus Poola toetamisega vaid seetõttu, et teistest mitte eristuda – senine Eesti välispoliitika pole küll Poola tegemisi heakskiitev olnud, pigem lauldakse kaasa karistussalklastega.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas kolmapäeval Riigikogule otsuse-eelnõu, millega kutsutakse valitsust üles mitte toetama Euroopa Liidu sanktsioone Poola suhtes.
Eelnõu üle andnud Jaak Madison juhtis tähelepanu, et 1. märtsil 2018. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, mis kiitis heaks sanktsioonid Poola suhtes seoses riigis läbiviidava kohtureformiga.
„Poola on aastakümneid olnud Eestile tugev liitlane ning Eestil lasub moraalne kohustus kaitsta liitlasi sammude eest, mis võivad kahjustada nende suveräänsust,“ selgitas Madison.
“Kuna Eesti Vabariigi valitsus ei ole siiani kujundanud kindlat seisukohta Euroopa Parlamendi resolutsiooni suhtes, kutsume me nii parlamenti kui ka valitsust mitte toetama Euroopa Liidu sanktsioone Poola suhtes,“ lisas ta.
Nüüd jääb vaid üle loota ja uskuda, et nii Riigikogu saadikud ja valitsuse liikmed toetavad EKRE eelnõu Poola toetamise osas, mis sai reedel tänuväärse vundamendi Balti riikide valitsusjuhtidelt. Paraku on alust arvata, et kui hääletuseks läheb, siis leiab vasakliberaalne leer põhjuse selle vastu olla või seda mittevajalikuks pidada.
Kogemus valitsuse poolt heakskiidetud hümniseaduse hilisema tapmisega on Eesti seadusruumis juba olemas – valitsuskoalitsioon leidis lõpuks ikkagi võimaluse EKRE algatus paroodiaks muuta, lülitades hümni kaitse lipuseadusesse. Tahaks loota, et Ratase Vilniuses antud lubadus ei lõpe kapitulantliku konstanteeringuga: “Mis me saame teha, kui poolakad ei taha kompromisse teha!”
Rõhutagem veel kord, et Poola ja Euroopa Komisjoni vastasseisu põhjuseks ei ole mitte Varssavi põikpäisus, vaid Brüsseli katse piirata iseseisva riigi suveräänsust!