17.01.2021
Sakslased leiavad, et neil olevat ruumi kogu maailma jaoks. (Foto: Scanpix)
Berliin soovib olla esimene Saksamaa liidumaa, kes kehtestab avalikus teenistuses sisserändajate kvoodi. Administratsioonile seda kohustust panev eelnõu sattus Tagesspiegeli ajakirjanike kätte.
Eelnõu kohaselt on kavas rändajate kvoot 35 protsenti, mis vastab praegusele rändetaustaga inimeste osakaalule Berliinis. Määrus on osa integreerimisseaduse uuest versioonist.
Kvoodid tahetakse kehtestada mitte ainult kogu riigihalduses ja kõigile riigiettevõtetele, vaid ka sihtasutustele, prokuratuurile ja kohtutele. Võimalusel peaks Berliini esindajatekoda seaduse vastu võtma septembris toimuvateks valimisteks.
Berliini töö, integratsiooni ja sotsiaalküsimuste ametnik Elke Breitenbach ütles Tagesspiegelile: „Me väidame, et kõigil selle linna inimestel on ühesugused võimalused. Me ei aktsepteeri struktuurilist diskrimineerimist. ”
Seetõttu tuleb osalemise ja integratsiooni seadust reformida “viimase kümne aasta kogemuste põhjal”, ütles Breitenbach. Berliini mitmekesisus peab kajastuma tema sõnul avalikus halduses. “Fikseeritud reeglid ja selge rahastamine on vajalikud, et administratsioonis töötaks rohkem rändetaustaga inimesi.”
Seaduseelnõu kohaselt tuleb kehtestada nn pehme kvoot, mis põhineb sisserändajate osakaalul berliinlaste koguarvus – see on tänapäeval 35 protsenti. Seetõttu saab kvooti ka paindlikult suurendada või vähendada. See tuleb saavutada eelistades sisserändajaid võrdse kvalifikatsiooniga valiku- ja värbamisprotseduurides, kui nad on administratsioonis alaesindatud.
Praktikas peaks reegel töötama niimoodi: positiivse suhtumise tunnusena võetakse aluseks rändetaust – nagu varem sugu (naised) või puue – kui vähemalt üks vanematest pole sündinud Saksa kodakondsusega.
“See ei ole raske kvoot, vaid pigem rändeajalooga inimeste osakaalu suurendamine vastavalt nende osakaalule elanikkonnas – ja see on siduv,” ütleb Berliini osariigi integratsiooniametnik Katarina Niewiedzial.
Seni on osakaalu hinnatud kõigest kaheteistkümnele protsendile kõigist haldustöötajatest, üksikutes ametiasutustes, näiteks politseis, on see oluliselt suurem, 38 protsenti, aga paljudel juhtudel on see palju väiksem.
Selle Saksamaal ainulaadse regulatsiooniga siseneb Berliin uuele seaduslikule tasemele. Niewiedzial näeb, et kvoot laieneb kogu Saksamaale ja kinnistatakse Euroopa diskrimineerimisvastaste õigusaktidega.
Seaduseelnõuga soovib integratsiooniametnik muuta ka inimeste mõtteviisi ning sisserändajatest ja integratsioonist rääkimist – näiteks sõna „integratsioon” ei esine enam kogu seaduses. “Töötame terminoloogia kallal,” ütleb Niewiedzial. “Sõna integratsioon pole enam ajakohane. Kogu meie ühiskonda kujundab ränne. Seetõttu meeldib mulle rääkida rändeühiskonnast.”
Varem määratletud „rändetausta” asemel viidatakse seaduses sageli „rändeajalooga isikutele”. See mõiste ei peaks hõlmama mitte ainult inimesi, kes statistiliselt on migrandid, vaid ka neid, keda rassiliselt diskrimineeritakse ja kellele seetõttu omistatakse rände taust. Seaduse järgi saab seda teha muu hulgas nahavärvi, keele, nime või religiooni tõttu.
Juriidilistel põhjustel peaksid avaliku teenistuse kvoodist kasu saama ainult inimesed, kes on statistiliselt rändajateks liigitatud.
Allikas: Tagesspiegel