06.02.2020
Koroonakriis on Euroopa Liidu eksistentsi tugeva kahtluse alla pannud . Pilt on illustratiivne.
Brüsselil EKRE eurosaadikul Jaak Madisonil külas käinud Uute Uudiste meediainimestel õnnestus nii temalt kui ka Eesti euroametnikelt kuulda infot, et kokku panna pilt praegu EL-is toimuvast.
Brexiti järel järel tekib Euroopa Liidu rahastuses 12 miljardi euro suurune eelarveauk ja seda igal järgneval aastal. Sestap üritati britte iga hinna eest kinni hoida või proovitakse neid nüüd siduda EL-ga nii tugevalt, et lahkulöönud maksaksid ka edaspidi erinevate meetmete kaudu võimalikult palju, katmaks nende tekitatud puudujääki. Seega pole asi mitte sedavõrd tasakaalustatud kaubandussuhetes, kuivõrd Brüsseli soovis panna britid nende “süül” tekkinud rahapuudust leevendama.
Tänavu maksid britid oma osa ära, kuid järgmisel aastal on EL hädas, sest selle augu täiteks pole raha kuskilt võtta. Britid ei soostu EL-i lüpsilehmaks olema ja tahavad edaspidi ise kõige üle otsustada, arendades vaid vastastikku tulusat koostööd ilma EL-ile kopsakat valuraha maksmata. Kui britid saavad kaubandusleppe USA-ga korda, siis on neil selgatagune tugev, seda enam, et otseleppeid on pakkunud ka Uus-Meremaa, Kanada ja Austraalia.
Võimalustena EL-i eelarve tasakaalustamiseks on pakutud sissemaksete protsendi kasvu liikmesriikide SKP-st või siis kulutuste kärpimist, mis tähendab ka paljude projektide rahastamise koomaletõmbamist või koguni katkestamist. See puudutab ka Rail Balticut.
Selles osas on RB-l konkurent Poola näol, kes tahab eurorahasid siseriikliku, sealhulgas ka põhja-lõunasuunalise rongiliikluse võrgustiku arendamiseks, võttes Rail Balticut vaid selle ühe osana. Pärast Soome huvi langemist võib kallis ja raiskav RB suurest jääda Balti riikide eralõbuks. Poola lobby aga suudab ilmselt konkurentsis eurorahad RB-lt endale ära tõmmata.
Brexit andis EL-ile suurema hoobi, kui sellest rääkida tahetakse. Ühe suure netomaksja kadumine paneb ühise rahakoti päris rängale dieedile. Praegustel eelarveläbirääkimistel on Brexiti-augu täitmine üheks peamistest teemadest ja toimivaid lahendusi eriti ei ole.