10.12.2020
Lahkuja ja kinnihoidja.
Praegu paistavad välispoliitilistes kajastustes silma kaks kergelt hüsteerilist momenti, milleks on Joe Bideni oodatav ametisseastumine ning EL-i ja Suurbritannia Brexiti-lepe.
Massimeedia edastab üksteise järel teateid selle kohta, kuidas Biden määrab ametisse oma administratsiooni liikmeid, kuid praktiliselt puuduvad põhjapanevad kinnitused, et Biden on reaalselt presidenditooli kätte võitnud. Tema ametisseastumise päev ligineb kiiresti, aga kohtuvaidlused, millest ka eriti ei räägita, takistavad endiselt lõpptulemusi välja kuulutamast.
Brexiti osas üritab meedia näidata, nagu oleks Euroopa Liidul tugev positsioon ja Suurbritannia ainult jonnib. Tegelikut aga tuleb üha enam hüsteerilisi noote just Brüsselist ja London näib küll üritavat lepet saavutada, kuid tundub, et võib ka selleta minema marssida.
Sellistel liidust lahkumistel ongi lahkuja positsioon tugev just moraalselt, sest tema lõikab ennast lahti ja astub nagunii tundmatusse, teine pool aga peab elama ühe tükita endast. Ilmselt on EL-il hetkel rohkem kaotada.
Aasta lõpp ja uue algus annavad neis asjadest selgust, kuid ei maksa arvata, et liberaalne-globalistlik leer ainult võidult võidule sammub.