17.08.2017
Alar Laneman
Brigaadikindral Laneman, Eesti kõige pikaajalisema staažiga kaitsejõudude peastaabi ülem Alar Laneman ütles Eesti Päevalehele antud usutluses, et kõik parteid on Eestis eestimeelsed, aga seda kuidagi nagu häbenetakse. “Kõik teised inimesed on justkui tähtsamad kui meie oma inimene, olgu siis puudega inimene või koolilaps või keegi muu. Kui on üks partei, kes räägib selgelt, et peaks tegema midagi muud, siis nad eristuvad. Neil on julgus öelda, et nende asjadega peaks tegelema. Nad räägivad lihtsatest asjadest ja neid inimesed tahavadki: et oleks töö, peavari, lastel korralik haridus ja et lastel läheks paremini kui vanematel,” kõneles brigaadikindral.
“Lahendused tulevad töö käigus. Asi algab tahtmisest ja julgusest. Mulle väga meeldib ütlus, et kõige tähtsamad asjad inimeste juures on iseloom ja motivatsioon. Kui ei oska, ta õpib. Meil on Eestis ka poliitikas olnud isikuid, kes reljeefselt väljenduvad. See torkab silma ja eks mõnda muidugi häirib. Aga ma olen näinud EKRE inimesi arutelude juures, neil on siiras mure asjade pärast. Kui alustada pehmelt ja ebamääraselt, ei jõua kunagi lahenduseni,” on Laneman veendunud.
“Alati peaks mõtlema selles kategoorias, mis oleks võimalikest asjadest kõige ohtlikum. Sisuliselt kõige ohtlikum on see, kui rahvas hakkab oma riigist võõranduma, et see ja see pole minu asi. Neid märke on olnud, näiteks valima ei tulda. See on väga halb,” nendib brigaadikindral.
Ega siin palju muutunud ei ole. Meie julgeolek on seotud geograafiaga. Meie idanaaber, kes aeg-ajalt üritab pinevust õhutada, tähendab ka midagi. Liitlaste sõdureid võiks Eestis rohkem olla. See on väga tore. NATO vägede paigutamine on sõjalise lahenduse osa, seal on taga sõjaline loogika. NATO räägib piisavast kohalolust. Vaidlus käib selle üle, mis on piisav. Sõjaväes loeb mitte ainult vägede kvaliteet, vaid ikkagi ka nende hulk.
Absoluutselt. Kelle ütlemine see oligi, et jumal armastab suuri pataljone? Usk on üks, aga füüsiline jõud on reaalne asi. Stalinile omistatakse sellist fraasi, et väidetavalt siis, kui Teise maailmasõja järel Nõukogude väed Ida-Euroopast ei lahkunud, oli abiline talle öelnud, et lääne juhid nüüd pahandavad ja Rooma paavst on väga pahane. Stalin küsis vastu: „Rooma paavst? Mitu diviisi tal on?” Jõud omab tähtsust ja 5. artikkel tähendab ju väga konkreetseid meetmeid.
“Pärnus on oluline logistikatemaatika. Seal nagu on sadam ja nagu on lennuväli, aga ei ole ka. Raudtee ka nagu on, aga järjest kaugemale on seda lõigatud. Peale selle on kuskil läinud midagi valesti, sest Pärnu on elav linn ainult suviti. Siin tuleb vastuseid otsida.
Teiste kandidaatide intervjuudest olen lugenud haldusreformi kohta, et näete, nüüd on see juhtunud, enam pole midagi teha. Mis juttu inimene räägib? Tahab minna rahva ette nende asju lahendama ja ütleb, et teate, ma ei saa midagi teha. Aga kui sina ei saa, siis kes saab? Kui probleem on defineeritud, siis on sellele ka lahendus olemas. Aga meil on noored mehed, kes tahavad tiksuda ametis: valige mind, aga ma ei saa midagi teha,” on Laneman käeväristajate suhtes kriitiline.