08.12.2023
Küberruumis peituvad suured ohud, aga lääneriikidest usaldab ainult Eesti e-valimisi.
On täiesti selge, et ülejäänud maailm peale Eesti ja Venemaa ei usalda e-valimisi just nende ebaturvalisuse pärast ega kasuta neid, reformierakondlik valitsus aga laiendab veelgi võimalusi valimisi mõjutada.
Viimase 3-5 aasta jooksul on pidevalt räägitud Venemaa sekkumisest valimistesse Läänes. Üllatuslikult suhtuvad lääneriigid Kremli tegevusse selgrootult, nagu näitab ka alljärgnev uudis – Venemaa ei kohkunud tagasi hävitavast sõjast Ukrainas, Lääs aga vibutab küberrünnakuid sooritava agressori suunas vaid näpuga. Pooleli spionaaži valdkonda kanduvaid küberrünnakuid tuleks Läänel tõrjuda võimalikult efektiivselt vastavates keskustes, selle asemel raisatakse aega Butša mõrvari korralekutsumisega.
Venemaa üritab vähimagi kahtluseta rünnata valimisi kogu Läänes, aga ainult Eesti on selle küberruumis talle e-valimistega lihtsaks teinud. Kui ise e-valimisi pidav Venemaa suudab sisse häkkida Briti peaministri küberruumi, asi see tal Eesti valimisi mõjutada pole, näiteks Aivo Petersoni ja projekti “Koos” tulemusi “parandades”. Pole ju ka teada, kust pääses enne viimaseid Riigikogu valimisi liikvele tulemusi kõvasti mõjutanud “Prigožini skandaal” (samas kui Johanna-Maria Lehtme Slava Ukraini ja Arvo Halliku/Kaja Kallase idaäri tõelised skandaalid valimiskampaania aegu rangelt varjus hoiti).
AFP ja BNS-i vahendatud uudis räägib küberrünnakutest Suurbritannia vastu, kust selgub, et riiklik küberjulgeolekukeskus kutsus suuremale valvsusele tehnikate ja taktikate osas, mida kasutatakse.
Briti valitsus süüdistas neljapäeval Vene julgeolekuteenistusi küberkampaanias tipp-poliitikute, ajakirjanike ja vabaühenduste vastu. Venemaad on varemgi kahtlustatud Ühendkuningriigi poliitikasse sekkumises, muu hulgas 2016. aasta Brexiti-referendumi ajal, ja konservatiivide valitsust on kritiseeritud, et ta seda uurinud ei ole.
Nüüd ütles välisministeerium, et Vene föderaalne julgeolekuteenistus FSB on edutute katsete taga sekkuda Ühendkuningriigi poliitilisse protsessi ja sellega seoses on välja kutsutud Vene suursaadik Londonis. “Venemaa katsed sekkuda ÜK poliitikasse ja ohustada meie demokraatlikku protsessi on täiesti vastuvõetamatud,” ütles välisminister David Cameron. “Süüdlaste karistamise ja Vene suursaadiku väljakutsumisega täna paljastame nende pahatahtlikud mõjutuskatsed ja heidame valgust järjekordsele näitele selle kohta, kuidas Venemaa eelistab maailmaareenil tegutseda.”
Cameroni büroo ütles, et FSB üksus Keskus 18 (Centre 18) on viinud läbi rea Ühendkuningriigi vastu suunatud küberspionaažioperatsioone. Valitsuse väitel on FSB võtnud vähemalt 2015. aastast alates läbi viidud operatsiooniga sihikule mitme erakonna parlamendiliikmeid ning mõne rünnaku tulemusena on lekitatud dokumente.
Organisatsioon on häkkinud ka ÜK-USA kaubandusdokumentidesse, mis lekitati enne 2019. aasta ÜK parlamendivalimisi. Kaht Vene operatiivtöötajat on karistatud nn andmeõngitsusoperatsiooni ettevalmistamise eest, millega taheti ÜK-d kahjustada, ütles välisministeerium.
Briti küberturbejuhid hoiatasid jaanuaris, et Venemaa ja Iraan ründavad üha enam valitsusametnikke, ajakirjanikke ja vabaühendusi, et tundlikke süsteeme kahjustada. Briti signaalluureameti (GCHQ) osakond riiklik küberjulgeolekukeskus (NCSC) kutsus suuremale valvsusele tehnikate ja taktikate osas, mida kasutatakse.
NCSC ütles, et Venemaal baseeruv ühendus SEABORGIUM ja Iraanis asuv TA453 võtsid kogu eelmise aasta jooksul sihikule inimesi ja organisatsioone nii Suurbritannias kui ka teistes riikides.
Briti leht teatas eelmisel aastal, et arvatavad Kremli agendid häkkisid ekspeaministri Liz Trussi nutitelefoni, kui ta oli välisminister. The Mail on Sunday kirjutas, et nad said arvatavasti juurdepääsu Trussi “ülisalajastele suhtlemistele välispartneritega”, ka Ukraina sõja teemadel. Häkkimine avastati 2022. aasta suvel.