27.11.2023
Ungari ja Euroopa Komisjoni suhted oleks valutumad, kuid Brüssel jälgiks rohkem ühishuvisid, mitte ei suruks peale oma ideoloogiat.
Ungari ja Brüsseli vastuoludest rääkides unustatakse sageli üks: see on väärtuste konflikt. Ungaris on võimul konservatiivid, kellele on tähtsad lapsed, pere, ungarlased kui rahvus ning omariiklus. Brüsselis on võimu juures liberaalid ja vasakpoolsed, kellele on tähtsad seksuaalsed vähemused, migrandid ja globalism. Nii lihtne see ongi.
Tüli algas nii Ungari kui Poola puhul sellest, et need kaks riiki ei nõustunud 2015.-2016. aastal vastu võtma kvoodipõgenikke. Edasi hakati nende vastu juba niiöelda süütõendeid koguma ja kahe isepäise riigi osas need valmis fabritseeritigi, alates kohtusüsteemi “kallutatusest” kuni inimõiguste väidetava rikkumiseni. Need ongi sõna otseses mõttes väljaotsitud põhjused, mida võiks kasutada ka mistahes teise liikmesriigi puhul – näiteks Hispaania kohtusüsteem on selgelt Kataloonia lahkuslöömisliikumise suhtes paigast ära.
ERR vahendab: “Euroopa Komisjon vabastas neljapäeval 900 miljonit eurot Ungarile mõeldud taasterahastust. Vastutasuks võib Ungari valitsus nõustuda sellega, et ei takista Ukraina abistamise paketi vastuvõtmist. Seni oli Ungarile mõeldud Euroopa Liidu pandeemiajärgse taasterahastu osa täielikult külmutatud, kuna Euroopa Komisjoni sõnul rikub Ungari õigusriigi põhimõtet.”
Kui palju õiguspõhimõtteid rikub Euroopa Komisjon ise? Taasterahastu on Euroopa Liidu ühislaen koroonapandeemiast ülesaamiseks, mis makstakse tagasi samuti üheskoos. Ühislaen on võrdsuskokkulepe ja seal lihtsalt ei tohi kellelegi mingeid eritingimusi seada. Ebainimlik on juba koroonakahjudest ülesaamine seostada kellegi ideoloogilise arusaamaga õigusriigist. See on raha, mida ollakse ühiselt laenanud ja see peab minema haiguspuhangust taastumiseks, Euroopa Liit aga hakkas ideoloogilise survestamise nimel “haigusrahadega” omakasupüüdlikult mängima.
Ka Ukraina abistamiseks mõeldud pakett ei ole “raha seina seest”, vaid Euroopa Komisjon tegi liikmesriikidele ettepaneku suurendada ühenduse eelarve mahtu 66 miljardi euro võrra järgmise nelja aasta jooksul, millest 50 miljardit eurot peaks minema Ukraina abistamiseks. Otsus aga nõuab kõikide liikmesriikide heakskiitu, sest lisavahendid EL-i eelarve suurendamiseks peaks tulema liikmesriikide eelarvetest. Ungariga on otsene vastasseis varasemal pinnal, kuid paljud teisedki riigid ei taha eelarvesse rohkem maksta.
Kui vaadata Ungari tegutsemist neutraalselt pinnalt, siis on see täiesti loogiline, luua vastusurve valusates punktides. Kui seda teha kohtades, kus see EL-i ei mõjuta, naeraks Brüssel vastumeetmete peale. Seejuures pole Ungari sugugi loobunud Ukraina abistamisest, vaid on ise eraldanud nii raha kui ka mittesõjalist abi (100 hingamisaparaati haiglatele hiljuti). Ja Lääne abi Ukrainale venib nagunii pikalt, siiani ei juleta ukrainlastele surmavat raskerelvastust anda. Ungari vastuseis Ukraina abistamise kinnitamisele on täpselt samas kaalus, kui Brüsseli keeldumine maksta Ungarile välja sisuliselt neile kuuluv raha.
Sama võib öelda ka Ungari vastuseisu kohta Rootsi ühinemiseks NATO-ga. Sotsialistide juhitud ja migratsioonilembeline Rootsi vedas pikka aega Ungari-vastasust, ajuti teda lausa mõnitades. Nüüd soovibki Ungari Rootsi niiöelda paika panna, tagamaks selle, et põhjamaa ei sõdiks rahvusvahelisel areenil avalikult oma suveräänsust kaitsva Ungari vastu. Rootsile on kasulik teadmiseks võtta, et liitlassuhted on olulised ning tema ise ei peaks liitlaste vastu agressiivne olema. Ka India oli vihane sotsialistide juhitud Rootsi kriitika peale India siseküsimustes, mis näitab, et Stockholmil oligi selline sekkumispoliitika. Türgi takistab Rootsi NATO-sse pääsemist seetõttu, et sotsialistid lubasid oma rändepoliitikaga sinna kuhjuda Türgi valitsusvastastel.
Tegelikult oleks täiesti loogiline ja arusaadav, kui Ungari loobuks õhuturbemissioonist Eesti kohal – sest sedavõrd vaenulikku riiki, kes sõimab Ungarit igast positsioonist, ei peaks olema kohustuslik oma lennukitega kaitsta. Au Ungarile, et ta liitlaskohustust täidab, ja seda talle vaenuliku riigi taevas – selle riigi suursaadik osales ka Budapestis sisuliselt valitsusvastasel meeleavaldusel (LGBT üritusel).
Ungari ja Euroopa Komisjoni vastasseis jätkub kindlasti ka edaspidi, sest selle asemel, et tunnustada ühe liikmesriigi õigust asju omal kombel ajada, tahab Brüssel tingimusteta allumist. Kui euroglobalistid tahavad Ungarit karistada, siis koht, kus seda teha ei tohi, on ühine rahastus, kuhu on ka Ungari oma osa sisse maksnud või võtnud laenukohustused. Brüsseli poolt on see siiani olnud lihtsalt võõra raha vargus. Nii nagu Indrek Tarand omastas SAPTK raha, mille ta siiski tagasi maksis, nagu EL Ungarile.
Uued Uudised