28.12.2022
Viktor Orbanil on ungarlaste toetus, mida Brüssel püüab ära võtta.
Euroopa Liidus on juba ammu esikohal lojaalne allumine mittevalitavale Brüsseli keskvõimule, mis esindab laias laastus ka ühte maailmavaadet (nn liberaalne demokraatia), ja need liikmesriigid, kes arvavad, et EL on endiselt võrdsete liikmesriikide liit, saavad nuheldud. Ungari siiski föderaliseerimisega leppida ei kavatse.
ERR kirjutab: Hoolimata aasta lõpus saavutatud kokkulepetest jätkub Ungari võitlus Brüsseliga ka järgmisel aastal. Kui Budapest õigusriigi põhimõtete järgimises reforme ei tee, siis võivad nad ilma jääda kokku pea 28 miljardist eurost Euroopa Liidu toetustest.
Ungari peaminister Viktor Orban ei kao ilmselt Euroopa Liidu uudistest ka 2023. aastal. Veel detsembri keskel suutis riik saavutada Brüsselis kokkuleppe, mille alusel kiideti heaks nende taasterahastu ning lahti külmutati ligi kümme protsenti tavapärastest eurorahadest.
Selle kokkuleppe teiseks pooleks oli Ungari nõusolek eraldada Ukrainale 18 miljardit eurot Euroopa Liidu laenuraha ning toetus globaalse miinimummaksu ideele.
Kuid see ei olnud kaugeltki Orbani ja Brüsseli vastasseisu lõpp. Võib üsna kindlalt ennustada, et uuel aastal hakkab Ungari taas erinevatel teemadel vetosid kasutama, et kõik oma eurorahad kätte saada.
Euroopa Komisjon andis riigile eelmisel nädala saadet kirjas selgelt märku – kui vajalikke reforme ei tehta, siis pole löögi all mitte ainult nende 5,8 miljardi eurone taasterahastu, vaid ka ühtekuuluvusfondi kaudu jaotatavad toetused.
Ja neid on palju. Kokku ligi 22 miljardit eurot, mis on mõeldud vaesemate Euroopa Liidu piirkondade järele aitamiseks. Mitte, et Euroopa Koomisjon ei tahaks, et seda raha nii kasutataks, aga neil puudub kindlus, et raha läheb Ungaris õigesse kohta. Seepärast nõutaksegi endiselt, et reformid peavad tulema 17 võtmeküsimuses, mida terve sügise Budapesti ja Brüsseli vahet põrgatatati.
Üldiselt ei tohiks Orbanil tekkida probleeme nende teemade leidmisega, mida vajadusel blokeerida.
Euroopa Liidus on ilmselt esimeseks võimaluseks Venemaa vastased sanktsioonid. Neid tuleb iga kuue kuu tagant pikendada, mille tarbeks on vaja kõikide riikide ühehäälset otsust. Näiteks esimese ja teise paketi tähtajad saabuvad juba veebruari lõpus, mil saab aasta Ukraina sõja algusest ja sealt edasi lähevad kõik üheksa riburada pidi.
Samuti saab Orban mängu viia ka veel laiemale pinnale, sest riigi parlament pole endiselt kiitnud heaks Soome ja Rootsi NATO-ga liitumist. Selle n-ö nupu vajutamine oleks täiesti uus tase ka Orbanile, aga kui kaalul on 28 miljardit eurot, siis võib see talle just sobiv malakas olla. Millise kaardi ta järgmisena mängib, näitab juba aasta 2023.”
Tegelikkuses pole Ungari kiusamise aluseks mitte see, et riigis oleks miski valesti, vaid see, et riik on rändekriisi puhkemisest saati 2015. aastal olnud isepäine ega ole migrante vastu võtnud. Edaspidi on leitud igasuguseid süüdistusi selles osas, mis olevat riigis valesti – eesmärk on Ungari murda.
Ungarit süüdistatakse korruptsioonis (samas on europarlament just Eva Kaili juhtumiga oma korruptiivsust tõestamas), ebademokraatlikes reformides, sõnavabaduse piiramises ja nii edasi. Kas keegi usub, et näiteks Rumeenias ja Bulgaarias on asjad sellega korras? Kas katalaane justiitstasemele represseeriv Hispaania peab demokraatia reeglitest kinni? Aga need riigid võtavad sõnakuulelikult eurorahad vastu, teevad näo, nagu teeks nõutud reforme ega kisu Brüsseliga tüli, nagu teeb põhimõttekindel Viktor Orban.
Brüssel jätab Ungari ilma taasterahastu neile kuuluvast osast. Kas see on demokraatlik, kui ühe ühenduse riigid võtavad ühislaenu ja üks jäetakse sellest ilma, sest ta ei olevat “demokraatlik”? Kusjuures jutt ei käigi tõelisest demokraatiast, mis on Ungaris olemas, vaid nn liberaalsest demokraatiast, millega võib konservatiivsel Ungaril tõesti vajakajäämisi olla.
Taasterahastust ilmajätmine on Ungari puhul Brüsseli ideoloogiline “kaigas”, saavutamaks, et EL-is ei oleks enam konservatiivseid valitsusi (kuigi Rootsis ja Itaalias need alles “tekkisid”), oleks ainult vasakpoolsed ja liberaalsed, kelle maailmavaade sobitub kokku Euroopa Komisjoni omaga. Põhimõtteliselt tahab Brüssel kukutada Ungari seadusliku, rahva suure enamuse toel valitud valitsuse, proovides raha kinnipidamisega esile kutsuda rahulolematust.
Ideoloogilist rahajagamist jätkab Brüssel igal elualal – väga paljud neist on seotud “kliimaküsimusega” ehk raha antakse ainult projektidele, mille aluseks on rohepöörasus. Nii et ideoloogiline vahettegemine jätkub, kusjuures Brüssel hoiab kinni liikmesriikide endi raha.
Viktor Orban teeb õigesti, kui kasutab “talle sobivat malakat” – keegi peab Euroopa Komisjoni ülbusele päitsed pähe panema. Kui vasakliberaalne Euroopa Komisjon peab konservatiivsete Poola ja Ungari vastu ideoloogilist sõda, siis tuleb neile samaga vastata. Tegelikult pole selline oma tingimuste seadmine maailma praktikas sugugi haruldamine, sellega saavutatakse kompromissid, kuid ainult Ungari puhul tehakse sellest probleem.
Euroopa Liit ei taha kompromisse, ta tahab Ungari karistamist. Praeguse Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni puhul on ammu räägitud kättemaksuhimust, mida oli näha pandeemia algul tülis Suurbritanniaga vaktsiinide pärast. Ka siis rääkisid analüütikud, et von der Leyen ei taha kokkuleppeid, ta tahab karistamist ja sellele järgnevat lömitamist.
Eestlastele ei meeldi muidugi see, et Ungari blokeerib Ukraina abistamist. Tegelikult pole see neutraalselt vaadates sugugi kummaline – järeleandmisi saavutatakse rõhumisega kõige valusamatele kohtadele, muidu saaks Brüssel väga lihtsalt Ungarist jagu.
Ungari on seejuures juba eraldanud Ukrainale 187 miljonit oma raha. Euroopa Liidu abi aga jääb igal juhul toppama, mida näitavad ka Venemaa viimase aja hoogsad rünnakud Ukraina linnadele – Lääs pole suutnud tagada abi, mis võimaldaks luua õhukilbi Ukraina kohale, ja see pole sugugi seotud Ungari vetodega. Ikka veel Venemaast unistav Scholzi-Saksamaa näiteks ei soovi põhimõtteliselt Ukrainale tõhusaid relvi anda.
Ungari tegevus on hea ka Eestile, sest see võib kaasa aidata sellele, et igal meile antaval eurol pole juures ideoloogilist suunist, kus seda kasutada võib.
Uued Uudised