Konservatiivne Poola portaal wPolityce.pl kirjutas mõne aja eest, et Brüsseli karm poliitika Poola ja Ungari vastu takistab oluliselt demokratiseerumist Venemaal ja Valgevenes, sest nende kahe riigi opositsioon näeb selgelt, et ka Euroopa Liidus ei saa riigid olla nemad ise, vaid peavad alluma keskusele, nagu sotsialismi ajal alluti kogu idaleeris Moskvale.
Brüsseli ja Donald Tuski hiljutine võimupööre võib neid kartusi suurendada, leiab portaal nüüd. Nimelt on liberaalse opositsiooni jõhker võimuhaaramine Poolas Euroopa Komisjoni toel, kus suletakse oponeerivat ajakirjandust ja võeti üle jõustruktuurid, venelastele ja valgevenelastele üsnagi tuttav juba oma riigist. “Nad näevad, et ole sa Läänes või Idas, käekiri on üks,” nenditakse täna.
Portaalis arutlevad poliitikavaatlejad leiavad, et see võib panna nii Valgevene kui Venemaa ka demokratiseerumise puhul minema siiski oma teed, sest Euroopasse integreerudes jäävad nad ilmselt samasuguse surve alla, nagu Ungari ja varem Poola. “Macron, Scholz ja von der Leyen ei taha näha enda kõrval Navalnõid, Tsihhanovskajat ja Zelenskõi võrdsetena, nad tahavad neid näha vasallidena, kes kuulavad sõna,” leiavad vaatlejad.
Seepärast eeldataksegi, et kui Venemaa ja Valgevene peaksid suutma diktatuurist loobuda, siis vähemalt Venemaa tahab ka demokraatlikuna olla üks eurooplaste seas, kes otsustab kontinendi saatuse üle, kuid tõenäoliselt pole lääneriigid suutelised neile sellist staatust pakkuma. Lääneriigid näevad kolme idapoolset suurriiki oma turu ja toorainebaasina ega soovi neid näha tugevate konkurentidena Euroopas ning ka Navalnõi-Venemaa võib ideoloogilise surve korral taas Euroopast eemalduda.
Aga surve tuleb, sest liberaalne Lääs tahab nii Ukrainalt, Valgevenelt kui ka Venemaalt kohe “läänelike väärtuste” vastuvõtmist, eriti homoseksualismi ja sooideoloogia osas, samuti liitumist kliimapöördega ning neilt kolmelt riigilt hakatakse kohe seda nõudma. Sõjas olev Ukraina on näidanud valmisolekut alluda, aga kui Venemaa demokratiseerub, siis tõenäoliselt lõpeb ka sõda ja siis avanevad Ukrainale ka teised valikud kui ainult Brüsselile allumine.
Kolm idaslaavi riiki on tugeva traditsionaalse ühiskonnaga ja ka demokraatlikena ei pruugi nad tahta Lääne “liberaalseid väärtusi”. Portaal leiab, et ega taha ka Balkanimaad, sealhulgas näiteks Serbia, Makedoonia, Slovakkia ja Bulgaaria, aga hetkel on nad majandusliku kasu pärast leplikud ja alluvad Brüsseli survele, tõsi küll, sageli vaid sõnades. “Liberaalne demokraatia pole slaavlaste jaoks,” kirjutab portaal. “Kui Euroopa Liit laieneb liiga palju itta, võib juhtuda nagu Makedoonia Aleksandri impeeriumiga, kus ida- ja lääneosa vahel olid lõpuks väga nõrgad sidemed. Kui EL langeb ka majanduslikult, nagu see juba juhtub, tulevad Euroopas kiiresti uued jõujooned.”
Poola võimupöörde kohta arvab portaal, et Brüsseli-meelsed jõud võitsid tänu Sorose poolt üleostetud erameediale, millega mõjutati valijaid, ning oma osa võis olla ka katoliku kirikul, kes on paavst Franciscuse ajal ja tema isikus muutunud vasakliberaalse ideoloogia kandjaks, mõjutades nii ka konservatiivset Poolat Brüsselile alluma.