Valitsusliit algatas seadusemuudatuse, mis lubab kohalike omavalitsuste volikogudesse kuuluda ka Euroopa Parlamendi liikmeil (MEP) – seega tahetakse luua uus inimtõug, kes tulevad Brüsseli eurodirektiivide juurest sujuvalt kohe valla muresid lahendama. Jutt käib seejuures vaid seitsmest inimesest.
Regionaalhalduse minister Jaak Aab ütles Postimehele, et seadusemuudatus sündis Keskerakonna eestvõttel ja selle algataja oli Euroopa Parlamendi liige Yana Toom Keskerakonnast. Ilmselt tunneb Toom oma mõju Eestis ja eriti Narvas tänu Brüsseli-tööle ja EKRE aktiivsusele vähenevat, ning tahab ka siin nuia vibutada.
“Reformierakond nõustus sellega,” märkis Aab. “Demokraatia võidab sellest muudatusest, sest praegu saab Euroopa Parlamendi liige kandideerida kohaliku omavalitsuse volikokku, aga töös osaleda ei saa. See ka ei ole õige,” ütles Aab.
Reformierakonna Hunt Kriimsilmad nõustuvad muidugi kõigega, ka üheksa ametiga, peaasi, et raha tuleb. Mitte ühelegi neist algatajatest aga ei tule pähe, et kohalikud volikogud ei saa istungeid sättida eurosaadikute järgi ja kui nood on Brüsselis või Strasbourgis, siis tehakse töö nendeta.
Viimasel ajal on väga palju olnud olukordi, kus vallavõimu umbusaldatakse ja loevad üksikud hääled – nii võib mõnigi inimene jääda pukki või kukkuda, sest volikogu liige on põhitööl Brüsselis.
Inimlikult võttes on raske ette kujutada, kuidas eurosaadik tuleb Brüsselist ja selle asemel, et nautida perega koosolemist, võtab kätte paberid ja hakkab läbi töötama kohaliku omavalitsuse prügisorteerimise eeskirju.
Selle algatuse taga on ilmselgelt poliitilised ambitsioonid. Toom, Paet ja Ansip toetavad seda, et nemad saaksid “õitseda” ka volikogudes. Paet ütleb, et enamiku volikogu liikmetel olevat põhitöökoht – paraku on neil see Eestis oma kodukoha läheduses, mitte Brüsselis. Ansip aga leiab lihtsalt, et eurosaadikuid diskrimineeritakse.
Andrei Korobeinik näiteks hoiatab, et juba Riigikogu liikmete kuulumine kohalike omavalitsuste volikogudesse tekitab riigi ja kohalike huvide konflikte. Ta märkis, et kahel toolil istumine tekitab ka stagnatsiooni: kohalikud uued ja noored poliitikud ei pääse pildile, sest kohalikud liidrid on riigikogu liikmed, kellega valimistel konkureerida keeruline.
Ilmselgelt oleksid eurosaadikud häälemagnetid võimu saavutamiseks kohapeal ja oma mõjukuse tõttu pärsiksid nad teiste, kohapeal elavate ja töötavate saadikute tööd.
Eestis on niigi probleeme sellega, kuidas võimupoliitikud koondavad endale kohti riigi osalusega ettevõtete nõukogudes, saades suuri lisarahasid – milleks luua veel üks võimalus kahel toolil istuda? Seitsme eurosaadiku pärast ei tohiks seadusi ümber teha, nad pole maailma naba.
UU