17.11.2021
AfD poliitik ja Bundestagi saadik René Springer.
René Springer on erakonna AfD saadik Bundestagis, kes jagab väljaandele Junge Freiheit oma nägemust Saksamaa vastutusest tänases rändekriisis.
“Ajalooliselt on suurtes konfliktides sageli lahinguväljalt võidukalt lahkunud need, kes on kasutusele võtnud uue relva. Odadega ründajad olid üle käsikirvestega kaitsjatest. Odameestele järgnesid katapuldid, suurtükivägi ja tiibraketid. Ka tollal, nagu praegu, on kavalus, pettus ning senitundmatud strateegiad või taktikad alati kõige tõhusamad relvad. Nendega olid seotud kuulsusrikkad võidud ja katastroofilised kaotused, suurte impeeriumide tõus ja langus.
Seetõttu oli ja on alati kaitsjate üks peamisi ülesandeid uue strateegia ja uue relva kui sellise äratundmine. Trooja langes, sest ta ei näinud ette puuhobusesse peidetud sõjameeste sissetungi.
Möödunud aastatuhandete loodusühiskondades vallutati ressursse sageli relvajõuga. Kiirrünnakut suletud relvastatud formatsiooniga polnud tavaliselt raske ära tunda. Kuid pikaajaline rünnak peidetud, relvastamata üksusega, nagu see oli suure rände ajal, mis viis Rooma impeeriumi märkimisväärse kokkuvarisemiseni, ei ole aga alati rünnakuna äratuntav, kuid sellel on lõpuks sama eesmärk: ressursside endale saamine.
Saksamaa jagab vastutust eskaleerumise eest EL-i välispiiril
Maailma vaestes piirkondades on levinud jutt, et väidetavalt rikka Euroopa ressursse on lihtsam saada endale, kui jätad relvad koju ja väitad, et sind kiusatakse elu lõpuni taga või et oled pärit sõjatsoonist. Eelkõige sakslaste kaastunne avab ukse peaaegu kõigile.
Mõned päevad tagasi rikkusid Poola idapiiri, mida kaitseb praegu umbes 20 000 sõdurit ja politseinikku, peamiselt mõnest tuntud varjupaigataotlejate päritoluriigist pärit meeste rünnakurühmad. Esimest korda sattusid Valgevene väed Poola territooriumile.
Saksamaa jagab vastutust selle pingete eskaleerumise eest meie Ida-Euroopa naabrite piiridel. Sest illegaalsed sissetungijad Valgevene-Poola piiril tahavad peamiselt Saksamaale asüüli ja sotsiaaltoetusi taotlema. Asjaolu, et hästiarenenud täiskaitsega riik on tõenäoliselt illegaalide peamine sihtkoht, ei näita mitte ainult Princetoni ülikooli 2019. aasta uuring, vaid kaudselt ka föderaalse statistikaameti uuring: umbes 13 miljardist eurost Saksamaa kodanike sotsiaaltoetustest umbes kuus lähevad inimestele kaheksast enim varjupaika soovijate päritoluriigist.
Valgevene riigipea Lukašenka näib olevat kohandanud Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani ärimudeli ränderelva vähemalt passiivseks kasutamiseks: tuumik-Euroopale avaldatava suure immigratsioonisurve tõttu võib Euroopa Liidult tõenäoliselt väljapressida miljardite lubadusi.
Föderaalvalitsus vastutab ühiselt olukorra praeguse eskaleerumise eest. Ta jätab põgenemise tegelikud põhjused muutumatuks ja meie Poola sõbrad kriisiga toimetulekul hätta.
Poola on praegu silmitsi Valgevene loodud konfliktiga, mida oleks Saksamaa poolel suhteliselt lihtne lõpetada: alalise piirikontrolli viivitamatu kehtestamine Saksa-Poola piiril, sularahalt ümberarvestus varjupaigataotlejatele mitterahalisteks hüvitisteks, asüülitaotlejate lihtsustatud ja lühendatud menetlused, järjekindlad väljasaatmised ja ennekõike: pöörduda tagasi kehtivate varjupaika ja rännet reguleerivate seaduste kohaldamise juurde.
Minu Bundestagi kolleeg pensionil kolonel Rüdiger Lucassen võttis Saksamaa välispoliitika ühe pakilisema ülesande kokku: „Föderaalvalitsus peab andma Poolale igas vormis toetust, mida Poola valitsus vajab. EL-i välispiiri kindlustamine on muutunud Euroopa ja Saksamaa jaoks eksistentsiaalseks probleemiks. ”
Olulist rolli mängivad fikseeritud turvasüsteemid
Saksamaa peab maailmale eksimatult selgeks tegema: me ei ole heaoluühiskonna pensionifond nomaadidele kogu maailmast. Sisseränne Saksamaale peaks olema võimalik ainult kõrge kvalifikatsiooniga inimestele ja rangetel tingimustel. Ja Saksamaa peab olema oma Euroopa sõpradele usaldusväärne partner ühiste välispiiride kaitsmisel.
Loomulikult on oluline roll ka müüridel ja muudel tugevdatud turvasüsteemidel Euroopa Liidu välispiiridel. Kuni Saksamaa jätkab Dublini III lepingu sätete rikkumist ning Genfi pagulaskonventsiooni ja enda kehtivate seaduste eiramist, on teised Euroopa riigid sunnitud võtma oma välispiiride kaitse enda kätte.
Poola ja Leedu toetamine vähemalt rahaliselt peaks olema iga Saksamaa valitsuse kohustus. Just selliselt kasutataks “seadusevastases võitluses” ja muudeks ideoloogilisteks projektideks raisatud maksumiljardeid mõistlikult. Saksamaal on aeg näidata oma Euroopa partneritele solidaarsust ja võtta vastutus.”