Kliimapetturid kogunevad 10.–21. novembrini Brasiilias kliimakõneluste festivalil ja seisavad silmitsi “uute väljakutsetega”.
30. kliimakonverents (COP 30) on Brasiilias Belémis täies hoos. Paljud enam kui 50 000 osalejast saabusid oma elegantsete eralennukitega, millega nad alati planeeti päästvatele kliimakonverentsidele sõidavad. Lennujaamast võõrustajalinna reisimise lihtsustamiseks langetas Brasiilia nafta baasil asfaltmaantee ehitamiseks umbes 100 000 vihmametsa puud ja selle üritusega on kaasnenud veelgi hullemad skandaalid. Öeldakse, et “nad lobisevad lõputult ja õgivad lihamägesid”.
Terra do Brasil vihmametsad on ka koht, kust ebaseaduslikud metsaraied võtavad vähemalt poole balsapuidust, mida kasutatakse tuuleturbiinide labade südamikuna – loomulikult planeedi päästmiseks.
See kõik, mida näeb ja kuuleb Belemis, on liialdus ja väljamõeldis, mida eksporditakse lõputult arvutimudelitest ja kujutlusvõimest, kuid mida ei toeta tegelikud, reaalse maailma andmed ja tõendid.
Et need ebamugavad faktid – kasvõi president Trumpi suhtumine COP-i ja kliimaküsimuste päevakorra maha tegemine ÜRO Peaassamblees – liigset tähelepanu ei saaks, on kliimaalarmistid ja nende petistest liitlased olnud ametis hüsteeria õhutamisega kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikutingimuste „kohutavate mõjude” pärast.
Google Chrome’i tehisintellekti ülevaade ütleb, et kliimamuutused muudavad äärmuslikud ilmastikunähtused sagedasemaks ja raskemaks, sulatades jäämütse ja tõstes merevee taset, muutes mõnes piirkonnas veenappuse teravamaks, samal ajal teisi piirkondi üle ujutades, hävitades ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust, muutes soojenevad ookeanid happelisemaks ning ohustades põllumajandust ning inimeste ja planeedi tervist.
Vaatamata Maa pidevalt muutuvale kliimale ei muutu orkaanid ega tornaadod sagedasemaks ega raskemaks, samuti mitte üleujutused ja põuad. Bioloogilist mitmekesisust ohustab enim ulatuslike alade katmine päikesepaneelide ja tuuleturbiinidega ning tooraine kaevandamine ja töötlemine nende tootmiseks. Maa vaevu soojenevad ookeanid on kergelt aluselised (pH 8,1), mitte happelised. Rohkem süsihappegaasi atmosfääris aitab põllukultuuridel, metsadel, kõrbe- ja rohumaadel kasvada kiiremini, paremini ja väiksema veekuluga.
Kuid hirmu külvavad „uudiste” pealkirjad ja „uuringud” õhutavad jätkuvalt COP-30 tulekahjusid: kliimamuutused ja äärmuslikud ilmastikunähtused võivad kurnata maailma verepanku, kuulutavad nad. See ähvardab muuta maratonide jooksmise veelgi raskemaks. Lemmiklooma võtmine on üks „kliimamahukamaid otsuseid”, mida me teeme. Vaikse ookeani saarte elanike kodud uputab peagi merepinna tõus.
Kliimamuutused tekitavad taevasse „surmavaid jõgesid “ ja „ülekuumendavad“ äärmuslikke vihmasadusid. Kliimakriis mõjutab ebaproportsionaalselt Indoneesia naisi ja tüdrukuid. Taani põllumehed peavad kasutama metaani vähendavaid söödalisandeid, mis põhjustavad piimatoodangu järsku langust, kõhulahtisust, palavikku ja tiinuse katkemist lüpsilehmadel.
Kliimamodelleerija Michael Mann ja tema kaaslased avaldasid sünge raporti, milles teatati: „Me sööstume kliimakaose poole. Planeedi elutähtsad näitajad vilguvad punaselt.“ Ohud „ei ole enam tulevikuohud, vaid on siin juba praegu!“
Lõvid ja tiigrid ja karud, oh issand. Mida teha? Alustage sügavalt sissehingamisest ja järgige Bill Gatesi eeskuju. Vaatamata sellele, et (ikka) saadetakse kliimagruppidele miljoneid ja antakse välja karme hoiatusi, ütleb hr Gates nüüd, et kliimamuutused ei ole kriis ega hävita planeeti ega põhjusta „inimkonna hukku“. Nüüd ütleb ta, et me peame keskenduma maailma vaeseimate riikide elutingimuste, tervishoiu ja elatustaseme parandamisele, eelkõige tagades neile küllusliku, usaldusväärse ja taskukohase elektri ja kütuste, eriti kivisöe, nafta, gaasi ja tuumaenergia kättesaadavuse…
Paul Driessen
Allikas: Canada Free Press