08.01.2020
Lugu ühest väidetavast vihkajast.
Delfis avaldatud lugu “Kristi Luik: eestlased suhtuvad minusse samasuguse halvakspanuga nagu mina neisse” kohe ei saa jätta pingeid üles kruvimata.
Kõigepealt on see suletud lugu kättesaadav ainult tellijatele, mis eeldab, et päris palju inimesi saab loo üle otsustada ainult pealkirja ja tekstis jätkuva osa “…ja kõik teevad üksteisele ruumi, sest teised inimesed… ajavad lihtsalt öökima” järgi.
Muidugi on selline intrigeeriv pealkiri pandud selliseks lootuses, et lugu loetakse hästi palju ja ehk isegi tellitakse võimalus kõiki lugusid lugeda, aga kõnealune lugu hakkab ju kohe oma elu elama.
Kõigepealt saab lühikokkuvõtte järgi teha järelduse, et Kristi Luik ise ei ole eestlane – miks ta muidu räägib eestlastest kui temasse halvakspanuga suhtujatest?
Teine järeldus – Kristi Luik suhtub ise ka eestlastesse halvasti, tunne tundub mingil põhjusel olevat vastastikune.
Tekib veel hunnik lisaküsimusi: kes on Kristi Luik, kui ta ei ole eestlane? Maailmakodanik, arvestades, et ta olevat USA-s elav kolumnist?
Ja lõpuks põhiküsimus: miks peab Eesti meedia kirjutama võõrastest inimestest, kes vihkavad eestlasi?
Naljakas aga on see, et mittetellijale (kelle hulka kuulub ilmselt enamik Delfi sirvijaid) kättesaadavas ähmases tekstis on kirjas Kristi Luige uskumus, et pühade juurde kuulub ka südamlik ja sõbralik suhtumine võõrastesse. Eestlastesse mitte, aga võõrastesse küll.
Ilmselt on kogu pikk lugu kellestki Kristi Luigest märksa sisukam, aga Delfi ja kogu meediaturundus annavad aluse mõelda tast kui ühest eestlaste vihkajast ja võõraste armastajast. Kolmapäeva õhtupoolikul igaljuhul Delfist enamat teada ei saanud (ilmselt mingil ajal lugu avatakse).
UU