16.04.2020
Sõnadeta. Pilt on illustratiivne.
Olukorras, kus erameedia nõuab endale riigilt toetust, tasub teada, kuhu raha läheb, ja selles aitab lugejaid Kantar Emori uuring.
“Kõige usaldusväärsemaks meediakanaliks peavad Eesti elanikud käesolevas eriolukorras ETV-d, mida usaldab nelja nädala seire tulemuste põhjal keskmiselt 45 protsenti Eesti elanikest. Usaldusväärseim eraväljaanne on väikse edumaaga konkurentide ees Postimees, mida usaldab nelja nädala põhjal keskmiselt 22 protsenti Eesti elanikest. Suurima jälgijaskonnaga on aga Delfi, mida möödunud nädala jooksul jälgis 66 protsenti Eesti elanikest,” kirjutab BNS uuringu tulemusi edastades.
Siit tuleb välja huvitav tulemus: Delfit jälgib igast kolmest lugejast kaks, aga usaldab paremal juhul viiest üks – kui võtta aluseks, et Postimeest usaldab parima tulemusena 22 protsenti Eesti elanikest, siis 66-protsendilise loetavusega Delfil peab üldine usaldatavusprotsent olema 21 või alla selle.
Kui meediaettevõtete liit algatas valitsuselt raha küsimise, siis väideti küll, et raha tahetakse inimestele usaldusväärse ja kvaliteetse info edastamiseks, kuid vähemalt Delfi tundub raha kasutavat meelelahutuse korraldamiseks ja kõmu levitamiseks.
Suur loetavus ja madal usaldatavus iseloomustab ennekõike kõmuajakirjandust, mida aga ei saa kvaliteetajakirjanduse sekka arvata, sest kollases meedias hakatakse kinni igast kõmust ja kirjeldatakse sündmusi sageli tendentslikult, klikkide korjamisest lähtuvalt.
Kui vaadata Delfit, siis seal polegi kvaliteetajakirjandust, vaid kõik kolletab, kui Vahur Koorits räägib “unistuste kriisist”, Krister Paris mõnitab gretathunbergeid õhutades “vanu pässe” või kirjutab portaal rahvuskonservatiivse poliitiku naljatamisest meditsiinilise diagnoosina.
Selline meediakanal on lisaks veel ka Facebooki partner libauudiste väljasõelumisel. Aga eks “näoraamat” valibki vasakliberaalseid käsilasi, sest need on alati suukorvistamise poolt, muidugi kui seda tehakse oponentidega.
Eesti meedia pole pooltki nii kvaliteetne, kui ta ise arvab. Neljapäevases valitsuse infotunnis küsis üks ajakirjanikest Martin Helmelt, et mis nüüd saab, värske uuring näitavat, et inimesed on eriolukorrast väsinud.
Rahandusminister vastas seepeale, et vähemalt tema teadmist mööda räägiti uuringus infoväsimusest, mida kinnitab ka Kantar Emori uuringuekspert Kristiina Kruuse, kelle sõnul viitavad tulemused teatavale väsimusele eriolukorra infoväljast.
„Veel kuu aja eest jälgis üle 40 protsendi Eesti elanikest endi sõnul pidevalt eriolukorra ja koroonapuhanguga seotud uudiseid. Selle nädala küsitluses ütles veidi vähem kui kolmandik, et nad jälgivad pidevalt eriolukorra uudiseid.“
Ja veel on huvitav fakt uuringust: eriolukorra algusnädalatel oli inimesi, kes endi sõnul üldse meediat ei usalda, umbes kaheksa protsenti. Selle nädala seires ütles ligi 15 protsenti Eesti elanikest, et nad ei usalda üldse meediat.
Ega ERR-i 45- ja Postimehe 22-protsendiline usalduskrediit ka väga suurt tunnustust näita, eriti veel maksumaksja raha eest ülalpeetava rahvusringhäälingu puhul.