Rahvastikukriisi tulekut ennustas Ago Teder juba üheksakümnendate alguses, aga juba viie-kuue aasta pärast muutus see kartus reaalsuseks – sündimus Eestis langes peaaegu pooleni sellest, mis ta oli kaheksakümnendate lõpul.
Valitsusettekandes 1998 (olin selle üks koostajaid) oli rahvastikukriis juba leidnud oma koha ja viis aastat hiljem Riigikogu võttis vastu vanemahüvituse seaduse, milles loodeti palju. Siiski sündimus järgnevatel aastatel püsis tasemel kolm neljandikku taastetasandist ja üha hoogustus väljaränne. Hoolimata sellest likvideeriti 2009.a. Andrus Ansipi valitsuse ajal isegi rahvastikuministri institutsioon. Sellest kirjutati tollal Rahvusringhäälingu uudistes: „Endisi rahvastikuministri ülesandeid said sotsiaal- ja regionaalministeerium. Neist kõige tähtsam, integratsioonipoliitika jäi aga kultuuriministeeriumile. Peaminister Andrus Ansip on talle iseloomulikult optimistlik“. Rahvusringhäälingu arvates oli rahvastikuministri tähtsaim ülesanne integratsiooni-, aga mitte rahvastikupoliitika.
Toompea Haridusseminaris on käsitletud rahvastikuteemat tema moodustamisest peale 1996. aastal, aga eriti keskendusime sellele alates 2013. aastast alates. Tolle aasta jaanuaris toimus koosolek päevakorraga “Eesti Vabariigi põhiseaduse mõte ja sätted ning süvenev rahvastikukriis“, millest võttis osa Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Oli tunda, et rahvastikukriis läks talle hinge ja jäigi sinna. Valla pääses see mure möödunud aasta koalitsiooniläbirääkimisel, kus rahvastikukriisi ja selle leevendamist tunnustati esmajärguliseks.
Möödunud aasta veebruaris toimus Riigikogus Eesti rahvastiku toetusrühma (selle esimees oli Rein Ratas) algatusel Riigikogu ruumes demograafiakonverents. Sellejärgselt koostati Riigikogu EKRE fraktsioonis rahvastikukriisi probleemkomisjoni eelnõu, mida küll tookord menetlema ei hakatud. Möödunud aasta detsembris esitas EKRE koos teiste opositsiooni-erakondadega eelnõu menetlusse, kuid selle asemele tuli koalitsioonierakondadelt oma. Viimane on jõudnud Riigikogus lõpusirgele. 26. jaanuaril toimus eelnõu 367 OE “Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks” esimene lugemine
Eelnõu esimesel lugemisel Riigikogus rääkis Riigikogu liige Siret Kotka: „Ühe riigi jätkusuutlikkuse peamine garant on tema rahvas. Just rahvastiku vähenemine on meie riigi nii lähiajaloo kui ka lähituleviku kõige suurem probleem. Pärast iseseisvumise taastamist on Eesti rahvaarv kahjuks pidevalt vähenenud ja selle peamised põhjused on väike sündimus ja suur väljaränne. Väike sündimus on meie riigis kujunenud juba tavapäraseks olukorraks. Ometi ei tohiks see nii olla (… ) Seega aeg, mil rahvastikuprobleemidega tuleb tegeleda, on käes. Tegelikult tulnuks sellega tegeleda juba eile. Kahjuks vist ei ole piisavalt tegeletud. Kui me ei soovi oodata, et iibe nähtamatu käsi teeb meie elus vajalikud korrektiivid, nii et me riigi ja rahvusena püsima jääksime, peame tegutsema kohe. Meil tuleb väga põhjalikult selle teemaga tegeleda ja arutada kõiki võimalusi, kuidas olukorda parandada“.
Menetletavas eelnõus on komisjoni ülesandeks analüüsida ja pakkuda välja meetmeid Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks; uurida rahvastikuga seotud riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna arengukavade, valitsemisala arengukavade ja programmide hetkeseisu ja teha ettepanekuid olukorra parandamiseks; uurida teiste riikide rahvastikupoliitikaid ning kogemusi ja teha selle põhjal ettepanekuid meie poliitikate täiendamiseks jne.
Henn Põlluaas ütles täiskogus: „Tundub, et suuremas osas nendes küsimustes on ühine arusaamine, kuigi täna oli kuulda ka vastuhääli. Ammu oleks olnud aeg selline komisjon luua, sest demograafiaprobleemid – meie negatiivne iive ja väljaränne – ei ole ju täna tekkinud. Need on väga pikaajalised tendentsid ja probleemid, mis ei pärine mitte ainult taasiseseisvunud Eestist, vaid oluliselt varasemast ajast. Okupatsiooni ajal olevat asjatundjate hinnangul jäänud Eestis sündimata 500 000 last, pool miljonit last. Sama palju asustati siia immigrante Venemaalt. Kui kõike seda ei oleks toimunud, oleks meie praegune olukord ilmselt hoopis teistsugune, kuid me peame arvestama sellega, et ajalugu muuta ei saa“.
6. veebruari istungil arutas Põhiseaduskomisjon uuesti probleemkomisjoni moodustamist. Otsustati võtta selle moodustamine Riigikogu päevakorda 14. veebruaril ja viia läbi lõpphääletus.
FOTO: PM/Scanpix