Digiriigist vanglariigiks: Eesti, Kosovo ja Albaania saavad “rikaste riikide” Gulagiks

Lisaks julgeolekulisele probleemile sai valitsuse algatus paigutada Rootsi hullemad kriminaalid Tartu vanglasse kriitikat ka selle eest, et kunagine võimas Skype-digiriik teenib nüüd raha võõraste kurjamite kantseldamisega, asetudes nii arengupeetusega maade sekka.

Eesti ei ole saanud Põhjamaade hulka (krimi-Rootsit  arvestades pole vajagi), vaid on asetunud mahajäänud Ida-Euroopasse, võimupöördedki on siin nagu Rumeenias, sest nii nagu meil korraldas selle kaporatuur, nii tegi süvariik ka Bukarestis.

Seda kinnitab BNS-i uudis, millest lähtub, et Lääne-Euroopa otsib oma vangidele (ka Taanis ja Prantsusmaal just sisserändetaustaga kurjamitele) kinnipidamiskohta “alaarenenud riikides”, kelleks peetakse ka Eestit, kunagist digiriiki, seda koos Kosovo ja Albaaniaga (viimasesse loodi Itaalia pagulaste kinnipidamiskeskused). Tingimusedki on vanglate puhul samad.

Uudisest selgub huvitav asjaolu: monokultuursetes või vähemalt põlisrahvastikuga Ida-Euroopa riikides jääb vanglakohti kõvasti üle, migrante täis Lääne-Euroopas on neid kõvasti puudu.

Taani kavatseb 2027. aastaks paigutada välisriikide kodanikest  süüdimõistetud vangid Kosovos asuvasse vanglasse, olles sõlminud selleks 200 miljoni euro suuruse kokkuleppe.

Selline tehing on valmistanud muret valitsusvälistele organisatsioonidele ja elanikele, kuid see võib kujuneda samal ajal ka mudeliks ülejäänud Euroopa Liidu riikide jaoks.

2022. aastal sõlmitud kokkulepe, mille Kosovo parlament ratifitseeris 2024. aastal, näeb ette, et Kosovo vangla võtab vastu kuni 300 Taanis süüdi mõistetud välismaalasest vangi.

Sealjuures ei tohi need vangid olla süüdi mõistetud terrorismis või sõjakuritegudes ega kannatada vaimuhaiguse või surmava haiguse all. Kui nende karistus on Kosovos lõppenud, saadetakse nad tagasi oma kodumaale.

Taani maksab tehingu eest 200 miljonit eurot, mis ületab enam kui kuuekordselt Kosovo justiitsministeeriumi aastaeelarve. Kinnipeetavad lähevad peatselt renoveeritavasse vanglahoonesse Pasjani külas, mis asub Kosovo pealinnast Prištinast umbes 50 kilomeetri kaugusel kagus.

ÜRO piinamisevastane komitee, samuti piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee ning mitmed valitsusvälised organisatsioonid on väljendanud projekti pärast oma muret.

Samal ajal jälgitakse Taani algatust tähelepanelikult üle kogu Euroopa. Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas hiljuti, et vangide ümberpaigutamine pole “tabu”. Rootsi teatas aga teisipäeval, et soovib rentida vanglakohti Eestis.

Kosovo vanglateenistuse juht Ismail Dibrani osutab, et erinevalt paljudest Euroopa riikidest, kus vanglad on ülerahvastatud, on neil vanglakohtade ülejääk.

“Meie vanglate mahutavus on praegu 2500 kohta, samal ajal kui meil on praegu umbes 1800 vangi,” lisab ta. “Pärast lepingu allkirjastamist saime me Euroopa riikidelt mitmeid taotlusi suurte summade eest. Kuid me pole seda veel arutanud.”