Digiriik on saanud president Kaljulaidi poliitturismi parimaks põhjenduseks

Eestis jääb vajaka tõsisest eksperdist, kes annaks tõese analüüsiva ülevaate president Kaljulaidi digi-turismist maailmas.

BNS kirjutab taas: “President Kersti Kaljulaid on esmaspäeval ja teisipäeval töövisiidil Baieri liidumaal, kus riigipea on Kristlik-Sotsiaalse Liidu CSU parlamendirühma aastakonverentsi aukülaline. /…/ Ta räägib konverentsil osalejatega sellest, kuidas muudab digitaliseerimine ühiskondi, milline on digirevolutsiooni mõju ühiskonnale ning kuidas on Eesti mudel võimalik ka Saksamaal ja Euroopa Liidus laiemalt. /…/ Saksamaa võtab selle aasta teises pooles üle Euroopa Liidu eesistujariigi ülesanded ja kokkusaamisel arutatakse, kuidas Eesti ja Saksamaa saavad üheskoos EL-is digiteemasid arendada.”

Ka Antarktika-ekspeditsioonist rääkides ei pääsenud digiriigist. “Riigipea osalemine Antarktika ekspeditsioonil muudab Eesti oma riigipiiridest jälle natukene suuremaks,” põhjendas presidendi visiiti tema välispoliitika nõunik Lauri Kuusing. “See annab meile võimaluse rääkida kogu maailmale nähtavalt Eesti kui mereriigi lugu, aga juhtida tähelepanu ka olulistele üleilmsetele keskkonnaprobleemidele, sest ei ookeanivesi ega atmosfääriõhk tunne riigipiire. See on võimalus veelkord tutvustada maailmale ka Eesti kui digiriigi kuvandit ning näidata, milliseid geograafiast sõltumatuid võimalusi pakub tänapäeval e-riik.”

“Miks peaks president maailma teises otsas, Tšiilis tegelema niisuguste küsimustega, kui valitsuse koosseisus on digitaalasjadega ja väliskaubandusega tegelev minister? Vastus on lihtne. President kasutab ametipositsiooni maksumaksja raha eest oma erahuvides mööda maailma ringi rändamiseks. Kõigi nende küsimuste käsitlemiseks, millest president võiks välismaal rääkida, on nii külastatavates riikides kui meie valitsuses olemas asjaomane minister,” kirjutab politoloog Toomas Varrak.

Tõepoolest, kuhu president ka ei sõidaks, igal pool tutvustab ta digiriiki. Kui suur on üldse tema kompetentsus sellest rääkida ja pädevus mingeid kokkuleppeid teha? Lisaks oleks hea teada, kas Eestil ikka on veel maailmale digiarengus midagi pakkuda – ega meie monopol sellel alal ka lõpmatult kesta.

Praegu tundub lihtsalt, et president harrastab poliitturismi ja digiriik on ainus usutav põhjendus maksumaksja raha raiskamisele. Või peaksime tema ringsõitudega leppima – järsku teeb Kaljulaid välismaal vähem kahju kui kodus?