03.09.2019
See, kui me võõraid oma koju ei luba, pole mitte diskrimineerimine, vaid õigus kaitsta oma kodu ja lähedasi.
Läänes leviv solvumiskultuur on kaasa toonud selle, et diskrimineerimist nähakse ka seal, kus keelud ennetavad anarhiat, kirjutab kaasautor Priit Tali.
„Kui mina ehitan endale maja, siis on see minu kodu. Ja kui ma ei luba oma tuppa astuda möödarändaval mustlasel, või venelasest naabrimehel või Jehoova tunnistajatel või ükskõik kellel muul – siis see ei ole diskrimineerimine, sest minu tuppa sisenemine ei ole ühestki otsast kõigi inimeste põhiõigus.
Kui ma ärimehena asutan ööklubi, siis on see minu firma. Ja kui ma ei luba siseneda ilma lipsuta või dressides kodanikel või prostituutidel või tuntud poliitikutel või ükskõik kellel muul – siis see ei ole diskrimineerimine, sest minu ööklubis pidutsemine ei kuulu põhiliste inimõiguste hulka.
Kui üks rahvas loob oma riigi, siis on see selle rahva riik. Ja kui see rahvas ei luba oma riiki siseneda, riigis töötada või elada muust rassist või rahvusest või kultuurist kodanikel – siis see EI OLE diskrimineerimine, sest SELLE riigi põhirahvuse hüvede saamine EI OLE üks inimõigustest. Ei ole!
Kui ma lasen inimese oma ööklubisse, siis ei ole mul moraalset õigust kohelda teda teistest külastajatest erinevalt.
Kui riik annab mistahes rassist või rahvusest võõramaalasele kodakondsuse, SIIS ei ole riigil õigust kohelda teda mitte mingil muul moel teistest kodanikest erinevalt.
Aga enne peab vastav inimene nö „sisse saama“.
Kõikvõimalikud õigused on alati seotud mingi konkreetse inimkooslusega. Mida väiksem kooslus, seda spetsiifilisemad õigused. Ning loomulikult on olemas ka õiguste hierarhia, õiguste ülimuslikkus.
Näiteks suvalises Eesti ettevõttes kehtivad oma töötajatele teatavad õigused, mis ei puuduta kuidagi ülejäänud Eesti elanikkonda. Kuid loomulikult kehtivad sealsele kollektiivile ka need üldisemad õigused, mis ülejäänud eestimaalastele. Või avaramalt võttes – Eesti kodanike õigused ei kehti näiteks Läti kodanikele, kuid Euroopa Liidu õiguste vaatevinklist on nii eestlased kui lätlased võrdsed.
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon hõlmab tervet planeedi elanikkonda, kuid selles ei ole sõnagi kitsamate õiguste kohta, mis puudutavad ainult üksikuid riike, üksikuid organisatsioone ja muid väiksemaid kooslusi.
Muide ÜRO deklaratsioon sätestab, et „igaühel on õigus lahkuda ükskõik millisest riigist“, kuid EI sätesta, et igaühel oleks õigus siseneda ükskõik millisesse riiki.
Et saada mingi väiksema koosluse kitsamate õiguste subjektiks, tuleb enne saada selle väiksema koosluse liikmeks. Kuid mistahes väiksema koosluse liikmeks saamine ei kuulu kuidagi laiemate ja üldisemate õiguste hulka.
Keegi meist ilmselt ei püüaks väita, et Eesti poistel on vähem õigusi kui Eesti tüdrukutel, eks ole? Aga katsuge oma ülimusikaalne ja imekauni lauluhäälega poeg panna Ellerheina koori. Kas põrkute diskrimineerimisega? Ja kui te SEDA EI PEA diskrimineerimiseks, siis mõtelge hoolega ka kõigi nende olukordade peale, mida meil kiputakse diskrimineerimiseks nimetama.”