17.04.2018
Meri
Eesti võimupoliitikud ei väsi ühelgil välisreisil või külalisi võõrustades uhkustavalt ära märkimast, et me oleme rahvusvaheliselt tunnustatud e-riik.
Paraku kuuleb üha sagedamini arvamusavaldusi, et ega me järsku lase liugu vanade rasvade otsast, kas reaalne maailm pole mitte meil märkamatult eest ära läinud ja kas ühel hetkel pole me mitte hoopis oi-riik?
Sellise kahtluse pani Postimees loosse “Eesti e-riik istub tiksuva pommi otsas”, millest leiab asjatundjate konstanteeringud: Eesti riigi tarkvara on ligi poole ulatuses moraalselt vananenud, IT-süsteemide haldajate investeeringusoovid ületavad võimalusi kahekordselt, ja lõpuks kokkuvõtte — käärid Eesti peamise eduloo ehk e-riigi ülalpidamiseks vajamineva raha ja valitsuse rahakoti võimaluste vahel pole iial olnud nii suured kui praegu, ning selle tagajärjel on elutähtsad infosüsteemid kokkukukkumise äärel.
Eesti sisejulgeoleku aluseks olevate infosüsteemide tarkvara on praegu juba 44 protsendi ulatuses täielikult amortiseerunud ja töötab väga palju aastaid üle ettenähtud tähtaja. Relvaregister töötab näiteks muutmata kujul juba ligi 15 aastat ning keegi ei julge selle tarkvarakoodile lähedalegi minna – mine tea, äkki läheb midagi katki, vahendab Postimees.
Riiklike infosüsteemide riist- ja tarkvara elushoidmine ja arendamine võtab näiteks käesoleva aasta riigieelarvest ligi 135 miljonit eurot, kokku 1,31 protsenti riigieelarvest. Mõne aja eest esitasid kõik ministeeriumid oma IT-eelarve vajadused järgmiseks neljaks aastaks, millest selgus, et vaja on veel 240 miljonit eurot nelja aasta peale.
MKM ja rahandusministeerium on kõigi valitsemisalade IKT-strateegiad ja lisaraha taotlused läbi vaadanud ning jõudnud järeldusele, et absoluutselt hädavajalik on riigi IT-eelarvet kasvatada 30 miljonit aastas, kokku aastate 2019–2022 peale juba olemasolevale lisaks 113 miljonit. Ministeeriumid ise on hinnanud terviklikku IT-rahastuse puudujääki ligi 60 miljoni euroni aastas.
BNS-i uudis annab täna teada, et riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste tulemusel suunatakse Eesti e-riigi arendamisse kokku täiendavad 117,5 miljonit eurot järgneva nelja aasta jooksul, muuhulgas tõstetakse riigi IKT-spetsialistide palku 20 protsendi võrra. Täiendavast rahastusest 112,5 miljonit eurot kasutatakse peamiselt e-teenuste arendamiseks ning küberturvalisuse tõstmiseks. 5 miljonit eurot rakendatakse Eesti Rahvusringhäälingu infosüsteemide uuendamiseks, et need vastaksid tänapäevastele küberturvalisuse nõutele.
Sotsist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo tunnistas, et Eesti e-riigi arendus on aastaid olnud sõltuvuses Euroopa Liidu vahendite ühekordsetest rahasüstidest, edasiseks infosüsteemide korrashoiuks ja arendamiseks pole aga raha leidmist seni peetud oluliseks.
Nagu näha, hindasid ministeeriumid lisaraha vajaduseks 240 miljonit nelja aasta peale ehk 60 miljonit aastas, MKM ja rahandusministeerium hindasid hädavajalikuks 113 miljonit ehk laias laastus täiendavalt 30 miljonit aastas, ning eelarve järgi saab neljaks aastaks 117 miljonit. Tundub, et rõhk on sõnal “hädavajalik” ehk siis saadakse raha, mis on vajalik e-riigi jalulpüsimiseks, kuid mitte uutele tippudele ronimiseks.
Siit jääb vägisi tunne, et e-riigist rääkides soojendame me ennast endiselt kunagi väga eredalt põlenud lõkke valgel, märkamata, et puud on otsas ja me saame leekide turgutamiseks ainult hagu veel lisada. Eks siingi on näha seost vasakpoolse valitsuse hukatusliku majanduspoliitikaga, mis on piirikaubanduse kaudu võtnud vähemalt 100 miljonit reaalselt olemas olnud raha.