06.03.2019
E-valimisi ei kasuta ükski Euroopa riik peale Eesti. Küll aga kasutab e-valimisi Putini võimu kindlustamiseks Venemaa.
E-hääletamise ebaturvalisusele on viidatud juba aastaid, kuigi nn e-Eesti tunneb jätkuvalt uhkust selle üle.
Tänavune e-hääletuse tulemus tekitas aga veel suuremaid kahtlusi selle tulemuste õigsuses, eriti anomaalseks peeti Kaja ja Siim Kallase tohutut häältesaaki.
E-hääletuse võitis järjekordselt Reformierakond, mis sai 98 736 häält. EKRE 33 306, Isamaa 31 022, Keskerakond 28 826 ja sotside 28 276 hääle vastu.
Seejuures tehti sel korral järjekordne e-hääletamise rekord, e-hääletamisest võttis osa 247 232 valijat. 2015. aastal oli e-hääli 176 328.
See pani „analüütikud“ arutlema, kas tähendab see ka üldist valimisaktiivsuse kasvu või tulevad paberhääletajad e-hääletajate arvelt. Nagu selgus – kokkuvõttes aktiivsus isegi veidi langes.
Vaadakem aga, milline oleks tulemus siis, kui e-hääled välja jätta. Sel juhul saanuks Keskerakond 35 kohta, EKRE 24, Reformierakond 22, Isamaa 11 ja sotsid 9 kohta.
Üks valimissüsteemi testkomisjoni liige kirjeldas, et avastasid testimisel väga suure võimaluse häälte muutmiseks ehk sisuliselt võltsimiseks. See käis nii, et sisestad oma e-hääle ja kui soovid, saad seda kontrollida, et kas oled hääletanud ja kelle poolt. Kuid programm ei näita, mitu häält sa andsid. Seega varjab kontroll ära kõik, mis tegelikult su kandidaadi numbri äravalimisest alates edasi toimub.
Ja toimub see, et “väike programmitäiendus”” võimaldab mu ühe hääle muuta nulliks või ükskõik, mis suvaliseks numbriks. Ja kui tahakski kontrolllida, siis väidetakse, et häälte arvu taha ei pandagi, sest igaühel ongi ainult üks hääl. Kui kõik hääled on kokku loetud, ei olegi tulemus enam kontrollitav.
Delfi kirjutas 2014. aastal: „Rahvusvaheline välisekspertide meeskond ehitas Eesti e-valimiste keskkonnast oma laboris koopia ja proovis seda seejärel pahatahtlikke kräkkereid matkides lahti murda. Uurijaid šokeeris, kui mitmest kohast ja kui kergelt oli võimalik e-valimiste tulemusi pahatahtlikult muuta. Seetõttu soovitavad nad Euroopa Parlamendi valimistel e-valimisi mitte kasutada.“
“Ühe liigutusega on võimalik välja vahetada kõik hääled – ja seda saab teha süsteemi käitaja,” on IT-asjatundja Tarmo Kaldma kirjeldanud ajakirjanduses e-valimiste nõrgimat kohta. Tema sõnul tekitab erilist kahtlust ka e-hääletuse kõvaketaste hävitamine.
Omapärane olukord on see, et enne tuliselt e-hääletamise vastu seisnud Keskerakond on oma põhimõtteid selles osas muutnud.