03.05.2019
Kahtlus e-valimiste ümber jääb püsima, kuni nende läbiviimist üksipulgi lahti ei harutata, nagu soovib teha ka EKRE.
Portaal avasta.me kirjutab ühe loo, mis küll ei toetu otsetele faktidele, vaid sündmuse kirjeldusele, kuid kuna president väidab – sõna on vaba – siis avaldavad Uued Uudised selle koos ühe graafikuga.
Avasta.me edastab Harri Kingo postituse FB-s:
“Kuna president – meie Põhiseaduse garant! – on andnud meile eeskuju, kuidas visata prügikasti Põhiseaduse § 22 ära toodud süütuse presumptsiooni nõue ja asuda kogu rahva ees, otse teleekraanil süüdistama inimest, toetudes vaid ajaleheartiklis toodud anonüümsetele kuulujuttudele, siis võin ka mina sama teha. Sama teeb ju kogu meie ajakirjandus! Miks siis mina, lihtsurelik, seda teha ei või!?
Lugu ise on selline:
Sõber kirjutas mulle, et tal oli võimalus vaadata logifaile selle kohta, et kes ja kui palju ning mis kellaaegadel valimiste ajal e-hääli sai. Kusagil olevat see fail (või netilehekülg) avalikult üleval olnud. Sõbra tähelepanu köitis selles failis see, kuidas olid e-hääled laekunud Urmas Paetile Reformierakonnast.
Failist nähtus, et ööl enne e-hääletamise lõppemist, ajavahemikul kl. 03 – 04, laekus Urmas Paetile äkitselt 4000 e-häält. See tähendab, et Eesti erinevates paikades pidid sel öisel tunnil – kl. 03 ja 04 vahel – oma voodist üksteisest sõltumatult üles tõusma 4000 inimest, et minna oma arvuti juurde ja anda veel ööl enne e-hääletamise lõppemist oma e-hääl Urmas Paeti poolt.
Matemaatiline tõenäosus, et 4000 Eesti inimest ärkavad keset ööd ja annavad ühe tunni kestel U. Paeti poolt oma hääled on praktiline null.
Kuidas selline ime aga juhtus? On vaid üks tõepärane vastus: keegi, kel oli selleks võimalus ja oskus, lisas öösel enne e-hääletamise lõppemist serveris U. Paeti e-häältele 4000 e-häält juurde. Teisiti sellist imet seletada pole võimalik.
Samalaadselt saab seletada ka teist imet: kui terve kuu kestel enne valimisi olid Kaja Kallase ja Jüri Ratase isiklikud reitingud enam-vähem võrdsed, siis Kaja Kallas saavutas e-hääletuse viimasel ööl kl. 03 – 04 äkitselt tohutu populaarsuse ning edastas Jüri Ratast mäekõrguselt. Kui ka siin polnud asjade kulgemisel Kaja Kallasele toeks kellegi kätt ja e-valimised olid ausad, siis on seegi puhas ime.
Palusin sõbralt, et ta saadaks mulle mingid andmed selle öise massilise e-hääletamise ime kohta. Näis, kas ta leiab need veel üles. Kui leiab – ma postitan need siia. Kui ta ei leia… Noh, eks siis lugege uuesti läbi mu siinse postituse 1. lõik.
Ainest mõtisklusteks:
Marti Kuusik, keda ajakirjandus ja president on asunud süüdistama, on see mees, kes lubas oma ministri ametikohal hakata testima e-hääletuse vettpidavust. Mul on seega kahtlus, et just see Marti Kuusiku väljaütlemine sai talle saatuslikuks.
P.S. Ma oleksin väga õnnelik, kui mu uitmõtted osutuksid valeks.”
Lisatud graafik näitab Riigikogu kohtade arvu ajas Keskerakonna ning Reformierakonna kohta. Selgub, et kui e-valimised algavad aastal 2005, siis järgmistel Riigikogu valimistel saab Reformierakond kohe 12 kohta Riigikogus rohkem kui varem. Keskerakonna valimistulemused kas jäävad enam-vähem samaks või siis kukuvad pisut.
Esimesed riiklikud valimised, kus kasutati ka e-hääletamist, olid kohalike omavalitsuste valimised oktoobris 2005. Järgmised olid Riigikogu valimised 2007. aasta märtsis. Nagu näha, algas just siis Reformierakonna tähelend. Kuni 2007, aastani oli Reformierakonnal Riigikogus 19 häält, pärast 2007. aasta valimisi tõusis see kohe 31-le ega ole langenud.
Küsimus on nüüd muidugi selles, et kas tegu on juhusega? Palju võis olla erinevaid tegureid, mis panid umbes 10% hääletusel osalejaid äkitselt Reformierakonna kasuks otsustama?
Allikad: avasta.me