Kuigi ametlikku visiooni sellest, kuidas automaks peaks välja nägema, esitletakse avalikkusele juuli teises pooles, on juba praeguseks selge, et see saab olema üldiselt varamaks. Teisisõnu, see ei saa sõltuma, kui palju keegi reaalsuses autot kasutab, vaid tasuda tuleb ka seisva auto omamise fakti eest – suurusjärgus 5-20 eurot kuus. Maksustamisest ei pääse ka elektriautod ja mootorrattad, kirjutab Pealinn.
MTÜ Eesti Autoomanike Liidu juhatuse liikme Priit Tammeraidi sõnul on tegemist ebaõiglase maksuga, sest valdavalt jäetakse riigieelarve puudujäägiks vajavate summade leidmine vaid ühe ühiskonnagrupi ehk autoomanike kanda. Maks tehakse tulu kättesaamiseks võimalikult lihtsaks ja nii saabki aluseks sõidukite register.
„Kuna tegemist on sellisel kujul, nagu seda tahetakse kehtestada, olemuselt varamaksuga, saavad eriti valusa löögi nende, eri piirkondade inimesed, kel on vaja omada mitut autot eri otstarveteks,“ rääkis Tammeraid „Maal on vajalik talvisteks oludeks hädatarvilik neliveoline auto, samas paljudes peredes kasutatakse suvisteks sõitudeks ka väiksemat ja säästlikumat autot ja nende mõlema pealt tuleb nüüd hakata maksma. Kuna lähtutakse vaid registriandmetest, ei suuna see maks mitte kuidagi mitte kedagi keskkonnahoidlikuma käitumise ehk vähema sõitmise poole. Maksu kehtestamise mõte on seega ainult üks: täita võimalikult efektiivselt eelarvet.“
Keskmiselt kujuneb maksu suuruseks aastas 200-250 eurot auto kohta. Kui arvestada, et paljudes peredes on kaks autot, teeb see lisaväljaminekuks pere kohta vähemalt 500 eurot aastas.
Kuid see pole veel kõik, sest teise komponendina lisandub autode registreerimise tasu nende sõidukite kohta, mis Eesti registrisse kantakse. Sõiduki registreerimise eest tuleb praegu maksta 130 eurot riigilõivu, millele lisandub registreerimismärkide väljastamise lõiv 62 eurot. Kui suureks kujuneb sellele lisanduv registreerimismaks, ja kuidas see seostub näiteks auto suurusega ning mootori tüübiga, ei ole praegu veel teada.
Maksustama kavatsetakse hakata ka elektriautosid ja põhjus on ilmne, ehk siis oht, et sisepõlemismootorite hulga vähenemise ja ökonoomsuse kasvu tõttu langeb kütuseaktsiisi laekumine.
Samamoodi peaks praeguse seisuga minema maksustamisele mootorrattad, mis näitab samuti, et jutt on varamaksust, sest tegemist pole ei märkimisväärsete saastajate ega ummikutekitajatega.
Allikas: Pealinn